Vastuseks umbusaldajatele

Epp Välba

FOTO: Marko Saarm

PÕHJA-SAKALA vallavalitsuse eelnõu Suure-Jaani kooli Tääksi ja Sürgavere õppekoha võimaliku sulgemise kohta on leheveergudel kajastatud õppekohtade sulgemise plaani vastaste initsiatiivil ja nende mõtteid avaldades. Nii kooli- kui vallajuhte on persoone ründavalt süüdistatud. Need süüdistused rajanevad paljuski emotsioonidel ja kontekstist välja rebitud üksikutel lausetel. Maakonnalehe kajastusest võib jääda mulje, et koolijuhi koostatud analüüsid on fabritseeritud, ebapädevad ja pahatahtlikult kallutatud.

Olen nõus 22. veebruari Sakala juhtkirjas toodud mõttega: on pagana kahju ja oleks kummaline, kui inimesed ei teeks häält. Tunnen, et ka mina pean häält tegema.

MIND KOOLI DIREKTORINA on süüdistatud väheses huvis õppekohtade käekäigu vastu. 2014. aastast seda liitkooli juhtides oleme meeskonnana loonud struktuuri, mis on olnud selles keerulises olukorras optimaalne ning võimaldanud kõigil väikekoolidel edasi toimida sellest hoolimata, et laste arv on langenud alla kriitilise piiri. Me pole koolidele peale surunud uut identiteeti, vaid andnud neile võimaluse jääda omanäoliseks. Õppekohtade juhtidel on olnud üsna suur vabadus oma koolimajas elu parimal moel korraldada. Nad on ka ise väljendanud rahulolu, et asjad on hakanud paika loksuma.

Minule umbusalduse avaldajad süüdistavad mind väheses huvis õppekohtade käekäigu vastu, selgitamata, millise mõõdupuuga minu huvi mõõdeti. Pean seda üsna emotsionaalseks ja subjektiivseks hinnanguks.

2014. aasta augustis, kui saime esimest korda lastevanematega kokku, tegi ühe tollase liidetud väikekooli õpetaja mulle vanemate ees ettepaneku: «Ärme lastele räägime, et sina oled nüüd direktor ja meil on uus kool. Las nad teavad edasi, et kõik on vanaviisi – nad on niimoodi harjunud.» Inimesed ei leppinud uue olukorraga ega ole seda teinud seniajani. Päris palju aega on kulutatud vastasseisule minu kui juhiga, sest koolide liitmise otsus oli ebameeldiv ja mina juhina seisin selle elava kehastusena inimeste ees.

Asi pole mitte juhi huvi puudumises, vaid kogukondade soovis oma vana identiteeti säilitada. Paratamatutele uuendustele sõditakse vastu.

MIND SÜÜDISTATAKSE suutmatuses tagada õppekohtades kvalifitseeritud kaader. Umbusalduses välja toodud väide, nagu ma poleks korraldanud ainsatki avalikku konkurssi vabade töökohtade täitmiseks, ei vasta tõele. Avalikud konkursid on olnud, küll aga pole iga kord kandideerijaid leidunud. Lahendused, mõnikord tähtajalised, on alati leitud.

Nii lahenes ka jaanuaris Sürgavere õppekohas klassiõpetaja ametikoha täitmine tugeva kogukondliku surve tõttu mittekvalifitseeritud õpetaja palkamisega. Minu survestajate hulgas oli lapsevanem ja hoolekogu esimees Vahur Vingisaar, kes nüüd on alla kirjutanud süüdistusele, et koolijuht pole suutnud tagada kvalifitseeritud kaadrit.

Olgu öeldud, et nii Sürgaveres (17 last) kui Tääksis (13 last) töötavad praegu tugipersonalina nii HEV-koordinaator (hariduslike erivajadustega laste koordinaator – toimetus) kui logopeed. Vajadusel käib abistamas sotsiaalpedagoog. Aga üleüldisele, terves vabariigis aktuaalsele kvalifitseeritud õpetaja puudumise probleemile lahenduse leidmiseks jääb minu kui juhi huvist ja tahtest väheks, arvestades, et mul pole neile enamasti pakkuda pooltki koormust.

Ja vastuseks süüdistusele, et olen koostanud ebakompetentse, kallutatud ja halvustava analüüsi, annan võimaluse analüüsi endaga tutvuda. Otsustagu siis lugeja, kas oli võimalik kallutada numbreid, mida pidin valla soovil tabelisse panema, või näitavad need kurba tegelikkust, millega tuleb paratamatult silmitsi seista. Nii kooli pidajatel kui juhtidel. Minu umbusaldamine ja kohalt kangutamine ei suurenda piirkonnas laste arvu ega too kooli kvalifitseeritud õpetajaid.

Tagasi üles