Kujud sooja! ehk Kuidas lõngakera Viljandis veerema pääses
Täiendatud kell 18.12

Viljandi linnavalitsus pani kolmapäeval August Maramaale mütsi pähe tõmmates veerema kujude kaunistamise laine.

FOTO: Johan-Kristjan Konovalov

Paar päeva tagasi tekkis Viljandi linnavalitsuse pearaamatupidajal Anneli Rähnil mure. Sellest, et Johan Laidoneri kuju saab vabariigi aastapäeva puhul salli kaela, oli riigikantselei avalikult teada andnud, aga legendaarne linnapea August Maramaa seisis raekoja akende all puhta külma käes.

Nii astuski Rähn avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kulli kabinetti, et uurida, ega too tea, kus Eesti rahvusvärvides salle müüakse. Ta oli valmis selle ise Maramaale ostma. Kull haaras aga heast ideest kohe kinni ja leidis, et kui kuulus meer salli saab, võiks selle panna ka kalaga poisi skulptuurile, mis seisab linnavalitsuse Laidoneri platsi hoone ees.

Salliotsingul Krista Kullile jäid turismiinfopunktis silma aga hoopis mütsid. Kaks sinimustvalget tutiga suusamütsi kaasas, naasis ta kolmapäeval linnavalitsusse ning koos kolleegidega pandi kujudele peakatted. Hoolimata sellest, et Maramaa ja poisi pead on märkimisväärselt erineva suurusega, sobisid kudumid mõlemale hästi.

See oli algus. Sotsiaalmeediasse postitatud piltidega pani linnavalitsus kujude kaunistamise laine Viljandis liikuma.

"Teeme üleskutse ka teised linna kujud mütsistada!" ärgitas linnavalitsus. "Esimese teatepulga anname Sakala toimetusele, kelle asutaja C. R. Jakobson istub täitsa palja peaga. Pange talle müts pähe, postitage pilt ja andke teatepulk edasi järgmisele Viljandi asutusele! Igale Viljandi skulptuurile oma müts!"

Jakobsonile mütsi leidmine oli paras pähkel, sest tema kuju pea on suurmehele vääriliste mõõtmetega. Teine variant oli panna asutajale kaela sinimustvalge sall, kuid et hiiglaslik pea vajab toekat kaela ning sall pidi ulatuma ka üle pronksist habeme, ei olnud ka ükski kaubandusvõrgus pakutav sall piisavalt pikk. Alles siis, kui kaks salli olid otsipidi kokku õmmeldud, sai Jakobson rahvusvärvid ümber.

"Oleme märganud, et Viljandimaa olümpiasangar Martin Klein ei ole veel tänavu õiget olümpiavormi kätte saanud. Viljandi spordikeskus, kas panete mehe pidupäeva puhul veidi rohkem riidesse?" andis Sakala neljapäeva hommikul oma Facebooki-lehel spordikeskusele teatepulga edasi.

Sportlaste reaktsioon oli kiire. Juba mõne tunni pärast oli trikooväel Kleinil sall kaelas ning foto sellest spordikeskuse lehele postitatud. "Kutsume Viljandi muuseumi rahvast kinkima Eesti rahvusliku maalikunsti rajajale Johann Kölerile pidupäeva puhul lips," seisis pildi juures.

"Teeme ära!" vastas selle peale muuseumi direktor Jaak Pihlak kommentaarides. Reede õhtuks oli Köleril lips ees, ehkki seekord mitte lõnga või siidi, vaid moodsa fototöötlustehnoloogia abil.

Johan Köleri kuju sai virtuaalse lipsu.

FOTO: Herki Helves

Järve ääres staadioni juures seisev jooksukuulsus Hubert Pärnakivi sai aga salli tänu jalgpalliklubile Tulevik.

Salle pandi viimastel päevadel riigimeeste skulptuuridele ja teistele tuntud kujudele mitmel pool üle Eesti, kuid Krista Kulli sõnul on eriti armas see, kuidas Viljandis see laine spontaanselt veerema läks.

"Hoiame naabrivalve korras kujudel silma peal ja mõlemal on mütsid alles, tutid kenasti härmas," sõnas Kull. "Linnapea näeb oma aknast, kuidas hordide viisi inimesi käib Maramaaga selfisid tegemas."

Tagasi üles