Meie läheme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Marko Saarm

(Alljärgnev pöördumine saadeti sel nädalal nii riigikogu liikmetele kui haridusministrile.)

HEAD RIIGIKOGU LIIKMED! Tänavu, Eesti vabariigi juubeli aastal, ei ole Põhja-Sakala valla Tääksi ja Sürgavere küla kümnetel väikeste lastega noortel peredel mingit põhjust tunda uhkust oma riigi üle. Äkki on mõistlikum minna ...

Endises Suure-Jaani vallas, praeguse Põhja-Sakala valla territooriumil liideti 2014. aasta haridusreformi käigus neli kooli – Tääksi, Kildu, Sürgavere ja Suure-Jaani – üheks, Suure-Jaani kooliks. Suure-Jaanis eraldati gümnaasiumiosa põhikoolist ning Kildu külast viidi õppetöö naabruses asuvasse Vastemõisa külla. Praegu toimub õppetöö Suure-Jaani koolis neljas õppekohas: Tääksis, Vastemõisas ja Sürgaveres esimesest kuuenda ning Suure-Jaanis esimesest üheksanda klassini.

Selle reformi käigus pidid lapsevanemad pöörduma kohtu poole, et vallajuhid neid kuulda võtaks. Toonane volikogu esimees väitis koguni, et seaduse järgi ei peagi volikogu lapsevanemaid informeerima.

Tääksi ja Sürgavere külaga samalaadses olukorras külasid on 100. aastapäeva tähistavas Eesti riigis väga palju. Nende külade elanikud on väsinud tõestamast, et nende pered pole piljardikuulid, mida suvalisel hetkel suvalise trikiga suvalisse auku lüüa.

Kompromisside tulemusena sõlmiti kõigi asjaosaliste vahel hea tahte kokkulepe, aitamaks parimal võimalikul moel arendada Suure-Jaani kooli. 2018. aasta kevadel selle lepingu kehtivusaeg lõpeb.

7. VEEBRUARIL avaldas Põhja-Sakala vallavalitsus valla kodulehel info uue valla haridusreformi arutelude alustamisest. Samal päeval registreeriti vallavalitsuse dokumendiregistris määruse eelnõu Sürgavere ja Tääksi õppekoha sulgemise kohta tänavu 30. juunist. Nimetatud eelnõu on vallavolikogu päevakorras juba 22. veebruari istungil.

Ainult väga rumal inimene ei suuda siit järeldada, et õppekohtade sulgemise otsus oli tehtud juba väga palju varem, võimul oleva valimisliidu Koostöö sügavates tagatubades. Haridusreformi arutelu algatamine on vaid seadusest tulenevate nõuete formaalne täitmine tagantjärele.

Suure-Jaani kooli hoolekogu liikmed on hämmingus ja nördinud selle üle, kuidas Põhja-Sakala vallavalitsuse juhid oma inimestega käituvad. Vallajuhid peavad täiesti normaalseks olukorda, et valla territooriumil asuva kahe kooli direktorid valmistavad igasuguse analüüsi või aruteluta ette määruse eelnõu, et sulgeda valla kolmanda kooli kaks õppekohta.

«Uskumatu,» ütlevad kaugemalt tulnud inimesed. Kümnetele väikeste lastega noortele peredele, kes peavad selle otsuse tõttu kogu oma elu kiiremas korras ümber korraldama, on see aga argireaalsus.

OLUKORD ON selline, et valla ühe kooli, Olustvere põhikooli direktor, kes on samal ajal Põhja-Sakala vallavalitsuse haridusspetsialist, on vallavanema korraldusel ette valmistanud määruse eelnõu Suure-Jaani kooli  Sürgavere ja Tääksi õppekoha sulgemise kohta. Selles protsessis osaleb aktiivselt ka Põhja-Sakala vallavolikogu esimees, kes on samal ajal Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli (TMK) direktor.

Olustvere põhikool ja Olustvere TMK asuvad ühes hoones, mis kuulub TMK-le. Põhja-Sakala vald rendib põhikooliosa Olustvere TMK-lt. Olustvere TMK direktor on ka Suure-Jaani kooli hoolekogu liige volikogu esindajana.

Suure-Jaani kooli hoolekogu liikmed on seisukohal, et nimetatud inimestel on nende ametiseisundist tulenevalt  huvide konflikt, mille vältimiseks oleks nad pidanud end kõnealusest menetlusest taandama. Peame oluliseks, et nii valla kui kooli juhtimine oleks ka sisuliselt eetiline ja ühiskonna moraalsetele väärtustele vastav.

Lugupeetud riigikogu liikmed, palume teie hinnangut Olustvere põhikooli direktori ja Olustvere TMK direktori tegevusele. Nii-öelda korraga kahel toolil istudes ei näe nad eetilisi ega moraalseid vastuolusid naaberkooli õppekohtade sulgemisprotsessi ettevalmistajatena. Eriti kurvastav on fakt, et alles pärast otsuste vormistamist küsitakse näiliselt lapsevanemate ja vallakodanike ettepanekuid koolivõrgu kohta. Kas need inimesed on õigustatud jätkama koolijuhtidena, kellelt eeldame eriti kõrgeid väärtushinnanguid ning sügavat arusaamist eetilisest ja moraalsest käitumisest?

Ainult väga rumal inimene ei suuda siit järeldada, et õppekohtade sulgemise otsus oli tehtud juba väga palju varem, võimul oleva valimisliidu Koostöö sügavates tagatubades. Haridusreformi arutelu algatamine on vaid seadusest tulenevate nõuete formaalne täitmine tagantjärele.

TÄÄKSI JA SÜRGAVERE küla noori peresid puudutavast viimasest koolireformist on möödas neli aastat. Suure-Jaani kooli hoolekogu liikmed on seisukohal, et see on olukorrale adekvaatse hinnangu andmiseks selgelt liiga lühike aeg. Vallavalitsus ei ole kavatsenudki enne otsuste tegemist ühinenud valla koolivõrku tervikuna analüüsida, arenguvõimalusi kaaluda ega kõigi asjaosaliste ettepanekuid kuulata.

Tääksi ja Sürgavere külaga samalaadses olukorras külasid on 100. aastapäeva tähistavas Eesti riigis väga palju. Nende külade elanikud on väsinud tõestamast, et nende pered pole piljardikuulid, mida suvalisel hetkel suvalise trikiga suvalisse auku lüüa. Need inimesed soovivad rahus kasvatada oma lapsi, hoida korras kodu ning tunda, et nad on olulised nii riigi- kui vallajuhtidele ka valimistevahelisel ajal. Tääksi ja Sürgevere küla näite põhjal ei ole ühelgi riigiisal õigust näidata näpuga inimeste poole, kes lähevad ...

Head riigikogu liikmed, ootame teilt selgeid ja toimivaid lahendusi, kuidas Eesti Vabariigi kodanikud saaksid kaitsta oma põhiõigusi, vajamata sealjuures juriidilist kõrgharidust. Soovime teile kõigile ilusat Eesti Vabariigi 100. aastapäeva!

Tagasi üles