/nginx/o/2018/02/20/7602595t1h4c92.jpg)
SAKALA VEERGUDEL ligi paarikümnes loos kajastust leidnud Võhma 2017. aasta linnaeelarve skandaal on lõppenud. Nüüd, kui faktid on selged, võib hakata tegema möödunu kohta järeldusi ja vaatama tulevikku.
Võhma intriigi finaal
/nginx/o/2018/12/04/11629461t1h5c4d.jpg)
21. veebruar 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnajuhtide töö tulemusena lõpetas linn eelarve tekkepõhiselt ligi 10 000 euro suuruse ülejäägiga. Selle eelduseks on, et vallavalitsus võtab välja volikogu otsustatud investeerimislaenu. Viia nelja kuuga tasakaalu kahe aasta jooksul teadlikult valesti planeeritud eelarve on töö, mille eest tuleb Võhma linna ametnikke ja juhte kiita. Nagu klassikud on öelnud: «Vähem möla, pikem samm.»
Võhma oleks ka valdadega ühinemiseta eelarveliselt kestlik ja investeerimisvõimeline. Väide, et linna investeeringuid peavad maksma Põhja-Sakalaks ühinenud valdade elanikud, on vale ning seda ei toeta ükski fakt. Tublide ja töökate Võhma inimeste maksud katavad oma elukeskkonna parandamiseks tehtud investeeringud ning sellega toetatakse ka suuri ülevallalisi objekte.
PÕHJA-SAKALA VALD tellis eelarve olukorra analüüsimiseks tunnustatud ettevõttest KPMG auditi. Selle põhijäreldused olid järgmised.
Esiteks: eelarvestrateegia ning eelarvete koostamise eest vastutas ennekõike linna endine pearaamatupidaja, kelle tegevust saab hinnata teadlikuks linnavalitsuse ja -volikogu eksitamiseks. Teiseks: linna sisekontrollisüsteem eelarvete koostamise ja nende täitmise jälgimise protsessis oli kas loomata või ei toiminud.
Siinkohal peab nõustuma mõlema järeldusega ja nendest õppima. Uues, ühendvallas tuleb rakendada meetmed, et selliseid asju ei juhtuks. Esimesed sammud selles on 2018. aasta eelarve menetlemisel juba ka astutud.
Isehakanud arvamusliidrid, kel puuduvad omavalitsuse juhtimise kogemus ja mandaat, võivad tühja targutada. Kes midagi ei tee, sel vigu ei juhtu. Aga ei tule ka kogemusi, mis teevad targemaks ja tugevamaks.
ON VIIMANE AEG panna energia uue valla arengu kujundamisse. Tähtsaim on välja mõelda, kuidas vald saab kaasa aidata ettevõtluse arendamisele, et loodaks uusi töökohti ja peatuks noorte väljaränne. Või kuidas teha sotsiaalseid investeeringuid, mis tooksid lõppkokkuvõttes ka majanduslikku kasu. Eesti Vabariigi 100. aastapäeval võiksid just seda tüüpi, edasi viivad ja tulevikku suunatud arutelud olla maakonna meediaruumi arutelu keskmes.