Iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese

Kaks mootorrattal kukkunud noormeest vajasid meedikute abi. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Tervise arengu institiuudi avaldatud analüüsist selgub, et 2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12 protstenti Eesti elanikest. Iga päev vajas arstiabi keskmiselt 436 inimest, kellest 98 olid alla 14-aastased lapsed. Nii lapsed kui täiskasvanud said ligi pooltel juhtudest viga kukkudes.

Umbes pooled vigastustest saadi kodus. Enamasti löödi end ära, jäädi millegi vahele, võõrkeha sattus silma või kukuti. Kodus pandi toime ka veerand vigastusega lõppenud rünnetest.

Mehed said 60 protsenti sagedamini viga kui naised, poisid kolmandiku võrra sagedamini kui tüdrukud. Suurim erinevus meeste ja naiste vahel oli 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses mehed vajasid vigastuste tõttu arstiabi üle kahe korra enam kui naised.

Avaliku sektori kulu Eesti elanike vigastustele oli üle 43 miljoni euro. Kõige rohkem, 20 miljonit eurot, kulus kukkudes saadud vigastuste ravile. Sellest kolmandiku moodustasid vanemaealiste naiste ravile tehtud kulutused.

Vigastuste tõttu hukkunute arv on küll jõudsalt kahanenud, kuid Euroopa Liidus on Eesti vigastussurmade arvu poolest Läti ja Leedu järel kolmandal kohal (22,6 surma 100 000 elaniku kohta). Eestis sai vigastuste tõttu surma 868 inimest, neist 14 olid lapsed. Hukkunute hulgas oli üle kolme korra rohkem mehi kui naisi (105 meest 100 000 mehe ja 31 naist 100 000 naise kohta). Euroopa Liiduga võrreldes hukkus meil vigastuste tõttu üle kahe korra rohkem tööealisi mehi.

Tagasi üles