Laupäeval muutus tavaline jahilkäik päästeoperatsiooniks, kui kütid pidid metsseapõrsad jõest päästma, teatas Eesti jahimeeste seltsi pressiteenistus.
Jahilkäik muutus metssigade päästeoperatsiooniks
14. veebruar 2018, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtum sai alguse, kui väike seltskond jahimehi avastas Viljandimaal riigimetsa majandamise keskuse jahialal metsseakarja värsked jäljed. Pärast seakatku pealetungi on selles piirkonnas metssea arvukus olnud väga väike ja karja jälgede avastamine oli suhteliselt erakordne.
Jahi käigus leiti, et metsseakari jaguneb kaheks, ning jahimehed otsustasid keskenduda esiti ühele osale. Mõlemat osa ei olnud võimalik sisse piirata, sest jahil osalejaid oli vähe. Jaht möödus edukalt ning poolest karjast õnnestus küttida kolm metssiga. Teine pool karjast, mida ei hakatud sisse piirama, oli liikunud jõe poole. Kütid teadsid, et jõgi on keskosast lahti, ja kahtlustasid, et metsloomad võivad seda ületades hätta sattuda.
Jõe äärde jõudes avanes jahimeestele nukker vaatepilt. Emis nelja põrsaga oli läbi nõrga jää vajunud. Samal hetkel, kui jahimehed jõe äärde jõudsid, sai emis koos ühe põrsaga omal jõul veest välja, ent kolm põrsast ulpisid abitult. Jahimehed otsustasid kohe appi minna ning langetasid puid vette, et põrsastele veest välja tulekuks tuge anda. Sellest aga polnud kasu ja kütid otsustasid ise appi minna.
Ühele jahimehele pandi külge nöör. Jõgi oli ainult osaliselt lahti ning jahimees pidi appi võtma mootorsae, et jääd purustades tekitada põrsastele kaldale liikumiseks teed. See aitas alajahtunud ja nõrku põrsaid ning üks neist suutis ise veest välja ronida. Teise aitas kaldale jahimees, kes tõstis ta kätel veest välja. Kolmandal põrsal sai aga enne abikäe ulatamist jõud otsa ning teda ei õnnestunud kahjuks jää alt päästa.
Pärast päästeoperatsiooni kontrollisid jahimehed veel põrsaid, et nad alajahtumise tõttu metsa alla ei jääks, ning kui emis koos kolme põrsaga omal jalul eemale jooksis, lahkusid ka jahimehed.
/nginx/o/2017/12/20/7424433t1ha5ad.jpg)
Jahimeeste selts tänab julgeid jahimehi. Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli see tänuväärne tegu ning ta avaldas Viljandi jahimeestele kiire ja julge tegutsemise eest tunnustust. «Antud juhul käitusid nad just nii nagu eetilisele jahimehele kohane: kui jahiulukist saab abitus olukorras olev loom, tulekski teda aidata. Sellistel juhtudel on õige ja vale mõõdupuu eelkõige jahimeeste sisetunne, mis sel korral otsustavaks sai,» kõneles Tõnis Korts.
Viljandimaal juhtunud lugu näitab ilmekalt, kes jahimees tegelikult on. Kuigi neid lugusid hoiavad kütid tihti enda teada ja toimetavad meelsamini vaikselt omakeskis, tuleks metsas toimunust rohkem teada anda.
«Ehkki on meil sigade Aafrika katk ja sellest tulenev erikord, tuleks meil alati jääda eetilisteks jahimeesteks,» nentis Korts.
Eesti jahimeeste hea tava sätestab, kuidas jahimees peaks käituma abitu uluki suhtes. Muu hulgas on seal kirjas, et jahimees peab austama ulukite õigust elule, jahti pidades jätma neile võimaluse õnnelikuks pääsemiseks ning kunagi ei tohi jälitada ega küttida abitus seisukorras olevaid ulukeid. Ka jahiseaduses on keelatud jahipidamine abitule ulukile.
