:format(webp)/nginx/o/2018/02/14/7579819t1h596b.jpg)
MAJANDUS- JA taristuminister Kadri Simson teatas sel nädalal, et valitsus ei ole leidnud Kosest Mäoni neljarealise tee ehitamiseks veel pooles mahus rahalist katet.
Lõpetame jama ja hakkame inimelusid säästma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri riigikogus arupärimisele antud vastuseid uurides võib jõuda järeldusele, et tal ja valitsusel ei ole plaani, kuidas suuri ja ambitsioonikaid taristuinvesteeringuid rahastada.
Eriti murelikuks tegigi tema jutt sellest, et ei ole suudetud leida raha isegi Mäoni rajatava 2+2-põhimaantee ehituseks. Rääkimata järgmistest etappidest Tallinna–Tartu maanteel ja teistest olulistest suundadest, nagu näiteks Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Narva.
Tulen ministrile siinkohal appi, sest kõrvaltvaataja pilk võib teinekord leida täiesti ilmselgeid lahendusi, mida teemas väga sees olles kohe märgata ei suudeta.
EELMISEL AASTAL jäi Eesti riigil valitsuses istuva «Läti majandusministri» eestvedamisel elluviidava aktsiisipoliitika tagajärjel saamata umbes 100 miljonit eurot maksuraha, kui arvestada alalaekunud aktsiise ja lisada sellele ka saamata jäänud käibemaks.
Põhimõtteliselt võimaldaks aktsiisipoliitika ebaõnnestunud eksperimendi tagasikeeramine lõigu Mäoni valmis ehitada ja ehitust Tartu poole ka jätkata. 2+2-maantee kilomeeter maksab ligikaudu neli miljonit eurot. Seega saab 100 miljoniga ehitada 25 kilomeetrit teed aastas.
Teeme ühiskondliku kokkuleppe, et paneme iga baasaasta, 2017. aasta aktsiisidest üle laekuva euro teedeehitusse. Esimeses järjekorras Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva suunas.
Kümne aastaga investeeriksime niiviisi umbes miljard eurot ehk saaksime ligikaudu 250 kilomeetrit teed. Sellest oleks liiklusohutuse suurendamisel ja regionaalse arengu toetamisel ka päriselt abi.
Teine absurd, millele peab piduri peale tõmbama, on niinimetatud tasuta ühistransport, mis tegelikult on maksumaksja rahast kinnitaotud mõttetus. Päris mitu eksperti on ka avalikult selgitanud, et see ei aita mitte kuidagi saavutada eesmärke, milleks see justkui ellu on kutsutud.
Aitan ministrit ja valitsust järgmise ettepanekuga: paneme selle 25 miljonit eurot, mille te olete sellele jaburusele plaaninud, igal aastal hoopis kõrvalmaanteede ehitusse ja teehoidu.
Suur murekoht on, et teed vajavad investeeringuid ja hooldamist. Võtame kas või selle, et riik ei suuda talvist teehoolet suurtel põhimaanteedel teha nii, et oleks tagatud normaalsed sõidutingimused. Väiksematest kõrvalmaanteedest pole mõtet isegi rääkida.
Selle kõige tagajärjel hukkus jaanuaris teedel kümme inimest. Tehnika teehoolde tegemiseks on ettevõtjatel seejuures olemas, aga seda ei saadeta õigel ajal välja, sest tingimused seda ei nõua. Investeeringud masinapargi soetamiseks on tehtud, vaja on vaid rakendada samasuguseid hooldereegleid nagu Rootsis ja Norras.
Majandus- ja taristuminister kiidab Rootsi valikut 2+2-teede ehitusel. Mõistlik on üle võtta ka Skandinaavias kasutatavad teehooldusvõtted.