Piiride kompamine saatis tugeva telefoni looja karja. Teine jäi ellu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

​Mis saaks teie telefonist, kui laseksite selle läbi jääaugu kahe meetri sügavusele vette ja võtaksite välja alles tunni aja pärast? Nutifon Cat S41 töötas rõõmsalt edasi, andes vaid teada, et aku on liiga külm. Käesolev lugu aga võinuks alata ka kurvemalt ja tulla palju lühem. 

Esimene Cat S41 saabub Sakala katsetele Lätist nagu ka mullu kevadel proovile pandud äärmuslikult veekindel Cat S60. Cati telefone Baltikumi importiva firma TCCM Baltimaade mänedžeri assistent Linda Dagile märgib, et sedapuhku on telefoni eelnevalt katsetatud, aga loodetavasti ei pane ma seda nii karmilt proovile kui eelmisel aastal.

Võib-olla ei pane tõesti. Mullu elas S60 kõik katsed edukalt üle, sealhulgas tund aega järjest viis meetrit vee all. S41 peaks vastu pidama sama kaua kahe meetri sügavusel. Muud vastupidavusparameetrid on neil võrdsed ja ma ei tihka mitut täispikka tööpäeva ainult telefoniga tegelemisele kulutada – äkki saab hoopis Sakala peatoimetaja taluvuspiir ületatud.

Mõlemad nimetatud telefonimudelid vastavad mili­taarstandardi vastupidavusklassile 810G, mis hõlmab näiteks 26 kukkumist kuni 1,8 meetri kõrguselt. Paraku ma ei tea, mitu korda ja kui kõrgelt on kõnealust eksemplari varem kukutatud. Korpus on nähtavate vigastusteta, kuid silman kasutusmärke. Korpuse krobelisel pinnal on mustuse – ma arvan, et pori jälgi.

Enam kui tund aega lesimist jääga kaetud veenõus sai esimesele telefonile saatuslikuks.
Enam kui tund aega lesimist jääga kaetud veenõus sai esimesele telefonile saatuslikuks. Foto: Elmo Riig

Ehkki telefoni võib vee all puhtaks pesta, on seda korpuse krobelisuse tõttu mõneti tülikas puhtaks pühkida. Lisaks segavad seda toimingut ekraani turvalisuse pärast ümbritsevad kõrgemad plastservad ja ekraani all troonivad kolm füüsilist nuppu. Külgedel on kokku neli nuppu.

Ekstreemsetesse oludesse mõeldud mobiiltelefonile omaselt on ka Cat S41 kobakavõitu ehk kaunilt robustne. Kui mõni nutitelefon on libe nagu vees liuglev lutsukala, siis selle telefoni tagakülg ja servad on mõnusalt kummise kattega. Mis tähendab, et aparaat püsib hästi käes nii kuivas kui märjas ega libise niisama lihtsalt ka väikese kaldega siledal pinnal.

Cat S41 saab hakkama kahe SIM-kaardiga ning mõlemad suudavad töötada 2G-, 3G- ja 4G-võrgus. Küll tuleb esmalt määrata, millist SIM-kaarti kasutada mobiilse andmeside tarbeks. Valitud SIM töötab eelistatult 4G-, selle puudumisel aga ka 3G- või 2G-võrgus. 

Teine SIM töötab sel juhul eelistatult 3G- ja selle puudumisel 2G-võrgus. Kui aga määrata just teine SIM mobiilse andmeside kasutajaks, lülitub esimene SIM 4G-võrgust välja. Ehk siis korraga suudab 4G-võrgus toimetada kas üks või teine SIM-kaart.

Helikvaliteedi küsimus

Minule on väga oluline mobiiltelefoni kõnekvaliteet: kui loomulikult kuulen mina teist rääkijat ja kui hästi kuuleb tema mind. Katsealuse telefoni üks SIM on Telia ja teine Elisa võrgus. Kummagi puhul ei saa kõne selgust eeskujulikuks nimetada. Isegi hea tundub kohati liiast öelda, aga tummiselt polsterdatud telefoni puhul võib seda mõista. Olenevalt oludest kostab kõne kord veidi paremini, siis jälle kehvemini. 

Subjektiivselt tundub, et kõnekvaliteet on pisut parem, kui kasutan Elisa võrgus olevat SIM-kaarti. Eeskätt kostvat just minu hääl siis loomulikuma tämbriga. Kusjuures selle väitjad kõnelevad hoopiski Telia võrgus. Olgu etteruttavalt öeldud, et sellist kahe võrgu eripära tunnetan ka teise Cat S41-ga. Samuti etteruttavalt märgin, et minu kõrvale on kõne kõige naturaalsema kõlaga Telia võrgus ning pärast seda, kui telefon on veetnud ööpäeva sügavkülmas.

Kõne vee all toimib

Sain telefoni ajal, kui Viljandi järv hakkas tahenema. Parasjagu on väljas kolm kraadi külma ja kalda ääres leidub nõrka krobelist jääd. Kukutan telefoni pool tosinat korda poolteise meetri kõrguselt läbi jää madalasse vette. Ootuspäraselt ei tee nii lihtsad katsed sellele midagi. Umbes 15 sentimeetri sügavusel vee all püsib telefon ka kenasti levis ja suudab saabuva kõne vastu võtta.

Mulle vesised katsed meeldivad. Nii haaran telefoni ühel õhtul endaga vanni. Käin internetis ja teen vahuse autoportree. Telefoni spetsiaalset veealust režiimi ja füüsilisi nuppe kasutades saaks rahumeeli ka vee all pildistada ja filmida. Neid katseid tegime külluslikult eelmisel aastal.

Loo autor vannis, pildistatud katsealuse telefoniga.
Loo autor vannis, pildistatud katsealuse telefoniga. Foto: Aivar Aotäht

Vannis ligunedes teen kõne. Teatan selle vastuvõtjale, et panen nüüd telefoni korraks vee alla ning teritagu ta kõrva, kas midagi kuulda on. Ta kuulebki, kuidas kraanist vanni vett juurde soriseb.

Puhun kuulariavast vett vähemaks, litsun telefoni tugevalt vastu kõrva ja palun katsekaaslasel ilma pausita kõnelda. Seejärel lasen pea koos telefoniga vee alla ja ... ma kuulengi teda! Mis siis, et vaikselt, aga ikkagi kuulen. Nii et teatud juhtudel on võimalik ka veealust telefonikõnet arendada.

Telefon annab otsad

Kuus päeva on Cat S41 minu juures võrdlemisi lihtsat elu elanud. Kirjeldatud katsetele lisaks veel mõni väiksem kukkumine ja üksikud loputused. Siis läheb külmemaks ja terendab võimalus jätta telefon tunniks ajaks jää alla.

Täidan plastnõu 15 sentimeetri jagu kraaniveega ja tõstan toimetuse rõdule külmuma. Õues on kaheksa külmakraadi, puhub tuul. Veidi vähem kui 2,5 tunniga on kogu veepind jää all. Toksin sellesse väikese augu ja libistan telefoni nõu põhja. Aeg läheb käima nüüd.

Kui poole tunni pärast rõdule kiikan, on auk kinni külmunud ja telefon ühtlase jääkooriku all jäises vees. Võtan sinna kõne. Ekraan lööb vees helendama ja kuulda on ka helinat. Sama kordub täpselt tunni aja pärast. Suurepärane!

Cat S41

  • Vastupidavus: militaarstandard 810G, tolmu- ja veekindluse klass IP 68. Võib kukkuda kuni 1,8 meetri kõrguselt betoonile ja võib olla kuni kahe meetri sügavusel vees kuni 60 minutit. 
  • Ümbritseva töökeskkonna temperatuur: –25 kuni +55 °C.
  • Liitium-ioonaku: 5000 mAh. Võimalus laadida teist telefoni.
  • Ooteaeg: kuni 44 ööpäeva.
  • Kõneaeg: kuni 38 tundi.
  • Ekraan: 5 tolli (12,7 cm), FHD 1920 x 1080, gorillaklaas 5.
  • SIM: nano-SIM, kaks pesa.
  • Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, 3G 850/900/1900/2100 MHz, 4G-sagedusalad 1, 2, 3, 5, 7, 8, 20 (Euroopa Liidu mudel).
  • Andmeside maksimaalne kiirus: alla 300 Mbps ja üles 50 Mbps.
  • Kaamera: taga 13 MP, ees 8 MP.
  • Tarkvara: Android 7.0 (Nougat).
  • Mõõtmed: 152 x 75 x 12,85 mm.
  • Kaal: 218 g.

Allikas: tootja

Aga siis teeme saatusliku vea. Nimelt annan fotograafile aega anumas peituvat nutimasinat pildistada ja filmida. Tootja seatud piir kuni tund aega vee all saab ületatud 12 minutiga. Telefon annab oma parima: ekraan lööb järjekordse siseneva kõne puhul korrektselt helendama, aga helinat enam kuulda pole. 

Võtan mobiili nõust välja. Tundub, et see on õige pisut põhja külge jäätunud. Aga kõik näib töötavat, kui välja arvata asjaolu, et helinat pole ikka kuulda. Astun telefoniga toimetusse. Ja siis see juhtub: telefon lülitub välja ning sisselülitamisnupule enam ei reageeri.

Ka järgmisel hommikul pole miskit muutunud. Igaks juhuks püüan mobiili laadida, ehkki ma ei usu, et piisavalt laetud aku oleks külmas vees täiesti tühjaks saanud. Vooluvõrku ühendamise järel süttib hetkeks punane tuluke ja telefoni läbib värin. Jätan aparaadi veerand tunniks laadima, aga kuna see hakkab iga paari minuti tagant värinakrampides tõmblema, tõmban juhtme seinast. Ongi kõik.

Saadan Cati esindajale kurva kirja, milles kirjeldan tehtud katseid. Ühtlasi küsin, kas ta on nõus mulle uut telefoni saatma. Saan eitava vastuse.

Sakala toimetuse sekretär Marge Ira kukutab telefoni mitu korda umbes 170 sentimeetri kõrguselt kiviplaatidele, mida katab paarisentimeetrine kerge lumekiht.
Sakala toimetuse sekretär Marge Ira kukutab telefoni mitu korda umbes 170 sentimeetri kõrguselt kiviplaatidele, mida katab paarisentimeetrine kerge lumekiht. Foto: Elmo Riig

«See tegelane näib olevat tõesti otsustanud telefoni tappa,» vastas seadmekatsetamise spetsialist Bojan Dančuo. «Maksimaalne garanteeritud vee all vastupidamise aeg on 60 minutit. Tema läks üle aja ja nii on võimalus, et telefon lõpetab töötamise. Ma arvan, et väga madal temperatuur ei tulnud ka kasuks.» 

Dančuo nentis, et võib-olla oli telefon juba enne Sakala ajakirjaniku kätte jõudmist kogenud palju stressi ja see võis vastupidavust vähendada. «Aga ma jään kindlaks oma kommentaarile, et kui sul pole plaanis telefoni looja karja saata, siis pead jääma ettenähtud piiridesse,» lisas ta. 

Areenile astub järgmine

Mul oleks maru kahju kirjutada lugu sellest, kuidas tugev telefon ära suri. Pealegi pole ju teada, mis sai ikkagi määravaks. Kas tõesti asjaolu, et telefon oli lubatud tunnist vaid 12 minutit kauem vee all? Liiati oli vee sügavus ju kõigest 15 sentimeetrit, mitte kaks meetrit. Ehk oli seda aparaati tõesti enne mind nii kõvasti proovile pandud, et tekkisid mikrokahjustused, mida silm ei märganud, kuid mille vesi lõpuks üles leidis?

Tugevam toidab nõrgemat: Cat S41 aku on nii võimas, et võib suure osa energiat ära anda.
Tugevam toidab nõrgemat: Cat S41 aku on nii võimas, et võib suure osa energiat ära anda. Foto: Kaie Mölter

Ajakirjaniku vaist annab idee küsida teist telefoni Eesti sidefirmalt Elisa, kes mõni aeg tagasi ühe teise telefoniga appi tuli. Tunnistan seni tehtud katsed ausalt üles ja nimetan, mis on veel plaanis. Firma on päri.

Ääremärkuse korras olgu rõhutatud: ma ei hinnanud eespool Elisa kõnekvaliteeti Telia omast paremaks, et talle meele järele olla. See oli aus subjektiivne hinnang, mida pole põhjust varjata. Nagu märkisin, polnud mul alguses aimugi, et jätkan teise sama telefoniga.

Elisa saadetud Cat S41 on ettevõttes läbinud vaid lihtsad võrgukatsed, veendumaks, et tarkvara töötab korrektselt. Seega olen mina esimene, kes seda aparaati füüsiliselt proovile paneb. 

Esimesel õhtul tervitan telefoni proovikukkumisega lubatud 1,8 meetri kõrguselt toapõrandale, mida katab vaip. Telefon tervitab vastu mõjuva mütakaga.

Cat S41 on väga võimsa, Eestis müüdavatest telefonidest ehk isegi kõige võimsama akuga. Lisaks on sel võimalus anda osa energiast ära mõnele teisele telefonile ehk töötada nii-öelda akupangana. Katsetan seda kollegi iPhone`i peal ja kõik toimib. 

Leebe aeg näitlejaga

Mina olen erinevaid telefone üksjagu proovile pannud ja nii tekib mõte pakkuda seda võimalust ka kellelegi teisele. Näiteks mõnele tuntud inimesele, kes võiks olla õrnemast soost, et vastanduda telefoni karmi olemusega.

Ugala näitleja Klaudia Tiitsmaa on minu ideega päri. Räägin talle põhilise ära, et mida võib ja mida mitte. Tore on vaadata näitleja ehedat esmast reaktsiooni, kui ta minu palvel telefoni oma kõrva äärest põrandale kukkuda laseb. Raske kolksatus paneb näitlejanna häälekalt võpatama. Veel kaks kukkumist näitavad talle, et telefon elab sellise asja üle küll.

Klaudia Tiitsmaa
Klaudia Tiitsmaa Foto: Marko Saarm

Jätan mobiili Tiitsmaa kätte neljapäeva õhtul ning lepime kokku, et esmaspäeval saan selle tagasi. Kiiret pole, las ta uurib seda rahulikult. Teatripersooni tiheda töögraafiku tõttu on telefon tema käes paar päeva kauemgi. Teisalt on seesama tihetöine aeg põhjuseks, et telefon leiab Tiitsmaalt vaid väga leebet kohtlemist.

«Proovisin duši all telefoniga nii pilti kui videot teha. Töötas,» andis näitleja tagasisidet. «Hoidsin seda 20 minutit külmkapis ja siis tegin video. Kartsin, et võib kinni kiiluda, aga ei kiilunud. Juhuslikult kukkus telefon mu käest puutrepile, kui parasjagu videot vaatasin. Põrkas neli-viis astet allapoole, aga miskit ei juhtunud. Video mängis mõnusasti edasi.»

Veel lausus Klaudia Tiitsmaa, et tema suur armastus on nuputelefon ning puutetundliku aparaadi peale läheks ta üle ehk siis, kui on leiutatud telefon, mis teeb väga head pilti ja videot, kuid kukkudes kohe kildudeks ei lähe. «Katsetatud aparaadi puhul meeldibki mulle, et see tundub olevat telefon, millele saab kindel olla. Ei pea pabistama, kui see saab vett või kukub trepist alla.»

Kaks meetrit vee all

Uut katset jäise veega täidetud kanistriga ma uue telefoniga ette ei võta. Lähen osati karmimaks, aga jään täpselt etteseatud piiridesse. Viljandi järve katab kalda lähedal 14 sentimeetri paksune jääkoorik. Kalamees Manfrid Uhle tuleb appi ja puurib vetelpääste maja lähedal sellesse pikerguse augu.

Kui palju võiks temperatuur olla kahe meetri sügavusel? Ehk mõni kraad? Võtan nööri külge seotud telefoni ja lasen vette. Igaks juhuks jätan paar sentimeetrit varuks. Otse jääaugu äärest mõõtes asub mobiil seega mõni sentimeeter vähem kui kahe meetri sügavusel, aga kui arvestada jää alumisest pinnast, jääb kahest meetrist puudu 15–17 sentimeetrit.

Nagu on juba varem kinnitust leidnud, nõnda sügaval vee all levi ei ole. Teisalt tähendab see, et telefon peaks võrgu otsingul töötama seal täisvõimsusel – kuni ükskord jälle levi käes.

59 minutit katse algusest hiljem hakkan nutikat tehnikaseadet veest välja tõmbama. Põnevus poeb hinge. Kuidas siis sedapuhku läks?

Mobiil kerkib pinnale, võtan selle kätte, vajutan nupule ... Ja telefon töötab! Kõik toimib nii, nagu peab! Ekraanile on vaid ilmunud teade «Aku temperatuur on liiga madal». 

Nööri külge seotud telefoniga pusides aktiveerin kogemata kaamera ning jäädvustan hetke pärast jääaugust väljavõtmist. Õhu käes hakkab külma ja märja telefoni pind jäätuma. Kuivatan aparaadi kergelt paberiga ja panen mantlitaskusse. Kõnnin toimetusse ja loputan telefoni kraanivee all üle. Kõik töötab endiselt. Suurepärane!

Annan telefonile aega puhata ja järgmisel päeval võtan ette rea kukkumisi. Mitu korda maandub aparaat lubatud piirmääralt ehk umbes 1,8 meetri kõrguselt betoonile ja lumelobjakaga kaetud asfaltteele. 

Arvestades ka mõnd varasemat katset, hindan, et kokku prantsatab teine telefon vähem või rohkem kõvale pinnale eri kõrguselt umbes 25 korda. Tulemus? Telefon töötab laitmatult. Kui uurin lähemalt, siis nurkades ja hiljem ka mujal servades silman kergeid kriimu- või hõõrdumisjälgi. Aga need on vaevu märgatavad. Niisama ei pane tähelegi.

Ööpäev sügavkülmas

Järgmisel õhtul pistan mobiili külmkapi sügavkülma, kus õhutemperatuur peaks olema –18 kraadi ringis. Tootja lubab, et kõige äärmuslikumal juhul suudab telefon toimida siis, kui ümbritsev temperatuur on –25 kraadi.

Helistan mõne tunni pärast sügavkülma. Telefon heliseb. Järgmisel hommikul võtan aparaadi välja. 13,5 tundi sügavkülmas pole mingit häda teinud. Ainult taas on teade ekraanil, et aku temperatuur on liiga madal. Aku täitumus on selle ajaga vähenenud 100 protsendilt 88 protsendile. Soojas köögis tekib korpusele niiskus, mis ekraanil korraks justkui jäätub.

Tekib mõte järgmisel õhtul katset korrata, ent pikemalt. Nüüd veedab telefon sügavkülmas täpselt 24 tundi. Helistan külmkappi päris katse lõpus. Mina kuulen oma telefonis juba kutsuvat tooni, aga sügavkülmas valitseb vaikus. Sooh, kas helin jäätus kinni? Aga ei, hetk hiljem kostab rõõmustav trilin.

Võtan telefoni välja. See lausa õhkab külma ja muidugi on ekraanil kuvatud külma aku teavitus. Teen läbikülmunud mobiiliga kaks kõnet. Kõik töötab. Kui ekraan on ära kuivatatud, on ka puutetundlikkus olemas ning kõik sujub. Krõbeda külma käes kahanes aku mahtuvus ööpäeva jooksul vaid 14 protsenti.

Teine telefon elas katseajal kaks nädalat. Sedapuhku ootused mind ei petnud. Läkitan nutifoni tagasi sama töökindlalt, kui see minuni jõudis.

Saab kasutada ka kinnastega

Rasketesse oludesse mõeldud Cat S41 pakub nii-öelda kindarežiimi, et külma ilma puhul poleks telefoni ekraanil toimetamiseks tarvis kinnast käest võtta. Seda proovis järele mitu Sakala töötajat.

Ajakirjanik Sigrid Koorep pani kätte paksud, suusatamiseks mõeldud labakindad, mis ei ole küll kõige mõistlikum variant nutitelefoni ekraanil liikumiseks, sest läbi paksu riide ja voodrikihi ei tunneta telefon ära, kus sõrm ekraani suhtes täpselt on. Aga asi töötas.

«Oli meeldiv üllatus, et kui näiteks oleks vaja kõne vastu võtta, siis selle koha leiaks pöidlaga üles küll ja saaks seda kenasti teha,» nentis Koorep.

Korrektor Alice Lokk haaras telefoni pihku kootud käpikutega ning hindas, et õhukesevõitu kindaga oli päris hea selle ekraanil liikuda. Kusjuures see oli olnud oluliselt mugavam, kui tema isikliku telefoniga Sony Xperia Z3, millel on samuti kindafunktsioon.

«Cati telefonil ikoone avada ja nende vahel liikuda sain labakuga hästi. Aga teksti kirjutamisega läheks juba raskemaks, see võtaks palju aega,» lisas Lokk.

Ajakirjanik Kaie Mölter pani kätte veidi niisked nahkkindad. Tema märkis, et kõnele vastamine õnnestus hästi, aga näiteks veebis surfata ja sõnumit kirjutada oli halb.

Villaste sõrmikutega proovis telefoni kasutada korrektor Tea Raidsalu ning sai sellega oma sõnul hästi hakkama. «Olin meeldivalt üllatunud, et katsetatavas telefonis tavaliste sõrmikutega ringiliikumine ja sõnumi trükkimine nii ladusalt läks. Esialgu hakkasin sõrmega tugevalt toksima ja rutjuma, kuid telefon reageeris väga õrna vajutuse peale.»

KOMMENTAAR

Imre Nõmmik
Imre Nõmmik Foto: Erakogu

Imre Nõmmik,

Elisa tootejuht

Cat S41 on tavaliste nutitelefonidega võrreldes küll oluliselt tugevam, kuid ei maksa ära unustada, et temagi pole surematu. Kõnealusele telefonile on seatud standardiks, et see saab olla kuni kahe meetri sügavuses vees 60 minutit, kannatab kukkumist 1,8 meetri kõrguselt ning see on tolmu-, vee- ja muu säärase kindel. Kõigele sellele telefon vähemalt korra ka vastu peab.

Tuleb aga arvestada, et telefon pole mõeldud pidevalt äärmuslikus keskkonnas olemiseks ja kasutamiseks. Ekstreemsemad standardid, nagu pikem vee all viibimine, on tootja loonud selleks, et seade korra päästa.

Siin on heaks võrdluseks auto turvapadjad. Keegi meist ju ei mõtle, et võiksime neid kasutada kümnel korral. Turvapadjad on loodud selleks, et päästa inimese elu ja nägu ühe korra. Samamoodi on Cati telefoniga. Kui see kukub korra alla 1,8 meetri kõrguselt, pole vaja kohe poodi uue järele minna. Järgmisel korral on aga juba loterii, kas telefon peab vastu või enam mitte. Seega tuleb ka seda, teiste telefonidega võrreldes väga tugevat seadet kasutada ikkagi heaperemehelikult.

Tagasi üles