Õiguskantsler kritiseeris jälituskorda

Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikus ja jälitustegevuse seaduses jälitustoimingust teavitamise ning selle edasilükkamise kontrolli korda.

Tederi hinnangul on need seadused põhiseadusega vastuolus, sest ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalvet jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle. Edasilükkamise tagajärjel võivad inimesed jääda jälitustoimingust teavitamata.

Seaduste järgi tuleb jälitustoimingust viivitamata teada anda inimesele, kelle suhtes seda on tehtud, ning neile, kelle perekonna- või eraelu on sellega riivatud.

Prokuröri või jälitusasutuse, näiteks vangla, politsei- ja piirivalveameti või maksu- ja tolliameti juhi loal võib jälitustoimingust teatamise edasi lükata, et vältida kriminaalmenetluse või jälitustegevuse kahjustamist ning kuritegevuse soodustamist. Sel juhul tuleb inimesele jälitustoimingust tagantjärele teatada kohe, kui seda takistavad põhjused on kadunud.

Õiguskantsleri sõnul on jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise alused sõnastatud seaduses nõnda, et eeldavad määratlemata õigusmõistete sisustamist ja hindamist. Näiteks on edasilükkamise alusena nimetatud kuritegevuse soodustamise oht väga lai mõiste.

Seaduses määratlemata aluste andmises näeb õiguskantsler ohtu, et neid tõlgendatakse liiga laialt ja kohaldatakse meelevaldselt, mistõttu inimese teavitamise edasilükkamine ei pruugi olla piisavalt põhjendatud.

Tederi hinnangul peab kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle olema piisav ja tõhus, et välistada üksikjuhul inimese põhiõiguste kaitsega vastuolus olevad väärtõlgendused ning riigi omavoli.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles, et dokument on mahukas ja vajab süvenemist. Seetõttu asuvad riigikogu komisjonid praeguste plaanide järgi ettepanekut arutama mai lõpul pärast istungivaba nädalat.