Lahmuse lapsed kolisid uude koju

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahmuse kooli direktor Heinrich Jürna on uue õpilaskodu keldrikorrusel asuva puhkeruumiga väga rahul.
Lahmuse kooli direktor Heinrich Jürna on uue õpilaskodu keldrikorrusel asuva puhkeruumiga väga rahul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuu aega tagasi kolisid Lahmuse kooli lapsed hubasesse õpilaskodusse, kust tänapäevaste mugavuste kõrval leiab mõisa valitsejamajale omast vana aja hõngu.

Peale mõisaaegse valitsejamaja taastati ka õppeasutusele kuuluvad sepikoda ja juustumaja. Lahmuse kooli direktori Heinrich Jürna tõdemust mööda on nende ehitustega vett ja vilet palju saanud. Sõdima pidi nii projekteerija kui ehitajatega. Üht-teist tuli seetõttu ümber teha, aga lõpptulemus on korralik ja selle kuu lõpuks on kõik uueks saanud hooned juba kasutusel.

Pikisilmi oodatud õpilaskodu

Esimesena läks käiku mõisaaegne valitsejamaja, mille kolmandal korrusel on õpilased juba kuu aega sees elanud.

«Lapsed ootasid uude kodusse pääsemist väga,» ütles Heinrich Jürna ning lisas, et see maja tõusis tuhast. Kuigi hoonest olid järel vaid müürid, on see suudetud kenasti korda teha. Püsti on originaalseinad, muudetud pole aknaid ega aknaavasid. Fuajees ja tubades kaunistavad seinu Suure-Jaani kandi mustritega maalingud ning mitmel pool on taastatud vana laudpõrand.

Kokku õpib Lahmusel praegu 60 last, valitsejamajja mahub neid elama 44. Igas hubase pesana mõjuvas toas on WC- ja dušinurk. Mööbel on tellitud vana aja hõngu silmas pidades ja ustel on pronkslingid.

Teisel korrusel on katuse­luugid ja nähtaval on laepalgid. Kolmandat korrust troonib mantelkorsten, mille taastamise üle on Jürna iseäranis õnnelik.

Vägev on ka keldris asuv maakiviseintega puhkeruum, kus saab mängida ja telerit vaadata. Lisaks on seal ruum pesu pesemiseks ning kaks nõustamistuba psühholoogile ja logopeedile-eripedagoogile.

Viimast lihvi antakse veel mõisaaegsele sepikojale, millesse tuleb toimetulekumaja. Nii nagu õpilaskodusse, kus üks tuba on kohandatud ratastoolikasutajale, pääseb vajaduse korral sinnagi  mööda kaldteed.

Teisele korrusele tulevad klassid nendele lastele, kellele õppimine valmistab suuremaid raskusi kui teistele. «Üldiselt on nad väga sõbralikud ja heatahtlikud,» tähendas Heinrich Jürna.

Esimesel korrusel on neile eraldi võimlemisruum peegli, võimlemisredeli ja kõige muuga. Samas on väike saun ja pesemisruum vanniga, kuhu pääseb hõlpsalt ka ratastoolis inimene. Nagu valitsejamajas, on ka sepikoda taastades täpselt muinsuskaitsenõudeid järgitud. Muu hulgas on seal eksponeeritud kunagise sepikoja koldekaared.

Käsitöömaja pakub hunnitut vaadet

Taastatud triost on kõige uhkema vaatega mõisaaegne juustumaja, millest nüüd saab käsitöömaja. Selle terrassilt avaneb idülliline pilt järvele.

Taastatud on ajalooline võlvkaartega kelder, kus kunagi toodeti Šveitsi juustu. Seal on Heinrich Jürna jutu järgi kavas näidata Lahmuse õpilaste käsitööd.

Teisel korrusel on neli läbipaistva klaasiga luuki. Nende kaudu tõmmati valminud juust teisele korrusele hoiuruumi, kus seda hoiti riiulitel ja spetsiaalsete konksude otsas. Viimased on laes seniajani — nüüd taastatud kujul. Sellele korrusele tehakse käsitööklass ja ruum, kus saab telgedel vaipu kududa.

Korrus kõrgemal hakkavad tütarlapsed toitu valmistama ja lauakatmist õppima. Sinna tulevad ka käsitööklass ja poeruum, kus külalistele müüakse koolis valmistatud käsitööd ja suveniire.

Lahmuse koolile kuuluvate hoonete taastustööd lähevad maksma 1 124 679 eurot. Lõviosa summast tuli Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetusena, 15-protsendilise omaosaluse andis haridus- ja teadusministeerium.

Töid tegi aktsiaselts Pärnu REV ning Lahmuse kooli projektijuht oli Marika Luik.

Hoonete pidulik avamine on kavas sügise hakul. Selleks ajaks peaksid olema parandatud ka kõik vahepeal ilmnevad puudused. «Ma arvan, et sellest tuleb ilus asi,» lausus Marika Luik. «Mul on hea meel, et nii Olustvere kui Lahmuse mõis hakkavad korda saama. Usun, et edaspidi on nende vahel
oodata viljakat koostööd.»

ARVAMUS

ANNE KIVI,
Viljandimaa muinsuskaitseinspektor

Lõpptulemus on rahuldav. Mõisa taastamine jätkub, õnneks on selleks ideid. Need tööd olid alles kondiproov, kõige tõsisem pähkel on peamaja taastamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles