Looduskaitseseaduse kohaselt kehtib teadaoleva pruunkaru talvituskoha ümbruses 300 meetri raadiuses talvituspaiga kaitse looma talvitusperioodi lõpu, 15. aprillini.
Metsas tegutsejatel tuleb arvestada taliuinakut tegevate karudega
9. veebruar 2018, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruunkarud veedavad külma ja lumikattega talve selleks valitud turvalises kohas taliuinakut tehes. Tavaliselt on selleks karu eluterritooriumil paiknev rahulik ja varjatud koht: tormimurruga kaetud rägastik, noore kuusetihniku keskel paiknev lohk või mõni muu looduslik varjatud ala.
«Täiskasvanud emakarul sünnib taliuinaku ajal üks kuni neli poega. Karud poegivad üle aasta. Taliuinak on meie suurima loodusliku kiskja elukäigus kõige häirimistundlikum periood. Emakaru eemale peletamisel seame suurde ohtu abitud karupojad ning juhul, kui emakaru ei tule tagasi, pojad hukkuvad,» rõhutas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, miks karusid ei tohi segada.
Karu talvituspaiga avastanud isik on kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama keskkonnaametit ning kohe tuleb peatada talvituspaiga ümbruses metsanduslikud, jahinduslikud ja muud tegevused. Keskkonnaamet kehtestab kaitsekohustusteatisega talvitusperioodi lõpuni talvituspaiga kaitse.
Jaanuari lõpus teavitas raiet tegeva osaühingu Lignator Mets esindaja keskkonnaametit Lõuna-Eestis raietööde ettevalmistamise käigus avastatud tõenäolisest pruunkaru talvituspaigast. Tööd peatati omaalgatuslikult ning talvituspaiga ümber seati ajutine kaitse. Keskkonnaamet tunnustab metsamajandajat mõistliku ja kiire tegutsemise eest.
«Tuletame kõigile talvel metsas raietööde, jahi või muul põhjusel tegutsevatele isikutele meelde taliuinakus oleva karuga kohtumise võimalust ning rahuliku ja kiire taandumise olulisust,» lausus Tõnu Talvi.