:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6642645t1h111a.jpg)
/nginx/o/2017/01/31/6298869t1ha041.jpg)
TÖÖTURUL KÄIB ealine diskrimineerimine. Sellele viitab ka riigikontrolli aruanne: kolm neljandikku eelpensionäridest pidavat olema töötud. Eelpensionile jäädes tuleb leppida väiksema pensioniga. See on hädasamm.
Kuidas vanemad kõrvale jäetakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ealine diskrimineerimine tuleneb riigiametite (sealhulgas valitsuseliikmete) komplekteerimisest. Kui prestiižikatele ametikohtadele panna lapseohtu noorukid, ei saagi teistsugust suhtumist oodata.
Konkursse korraldavad inimesed kinnitavad konfidentsiaalselt, et üle 50-aastaste (ja sageli ka nooremate) avaldustesse ei süüvita. Lähtutakse vihjetest, mida töötajate otsijad esitavad. Nii jäävadki kogenumate CV-d tolmu koguma.
Ümberõpe sellist lähenemist ei muudaks. Pensionieelikutest töötute ridades on hästi koolitatud ja kogemustega inimesi. Samuti ei muudaks niisugust suhtumist CV-sse sünniaasta märkimata jätmine – vanus tuletatakse hariduse omandamisest ja töökogemusest.
Põhjused peituvad ühiskonnas domineerivates väärtushinnangutes. Nooremate alluvate eelistamine on taunitav, kuid mõistetav.
ET MITTE ÜLDSÕNALISEKS jääda, kirjutan maksu- ja tolliameti revidendi ametisse kandideerimisest mõne aasta tagusel konkursil. Nõudmisteks esitati majanduskõrgharidus ja ettevõtluskogemus. Otsiti revidente, kes mõistaksid ka ettevõtluse telgitaguseid.
Minul on majanduskõrgharidus ja ettevõtluskogemus, vanus on aga 50 ja 60 vahel. Dokumendivoorust pääses edasi 30–40 kandidaati. Mina nende hulka ei saanud.
Konkursi korraldajate esindaja, kellega saime telefonisõpradeks, ütles, et osakonnajuhatajad valisid endale meelepäraseid inimesi. Olin üllatunud, sest minuga ju ei kohtutud. Kuidas saab valida meelepäraseid inimesi nende hulgast, keda ei tunta, kellega pole isegi kohtutud?
Sarnaseid näiteid on kümneid.
MULLE SÜMPATISEERIB jaapanlaste lähenemine. Nende elukorralduses domineerivad traditsioonid ja kogemused, vanust peetakse vooruseks, mitte puuduseks. Kui on teada, et vanema sõna maksab, tekib vähem kiusatusi ja pettumusi.
Noorelt karjääri tippu jõudmine viib stagnatsioonini. Uuringud näitavad, et viie kuni seitsme aasta jooksul pärast samal ametil töötamist motivatsioon (loe: efektiivsus) väheneb.
Andekus ei sõltu east. Ametit ei omandata üksnes koolist, vaid ka tööd tehes.
Kogemused kinnitavad, et parimad töötajad on üle 40 aasta vanad mehed ja naised. Nooremad on isiklikus plaanis liiga ambitsioonikad, nad ei püsi pikalt töökohal ja tegelevad kümne asjaga.