Matusetoetuse pilkamine teeb inimestele haiget

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Helmen Kütt

FOTO: Liis Treimann / Postimees

TEISIPÄEVASES SAKALAS ilmus vabaerakondlase Ain Ostra kirjutis, mis tõrvas valitsust ja maalis sünkmusta pildi Eesti maaelust (vaata «Aktsiisipoliitikal on doominoefekt, mis hävitab maapoode» – toimetus). Valitsuse ja tema sammude kritiseerimise vastu ei saa midagi olla – see on demokraatia lahutamatu osa. Aga kritiseerides ei tohiks ületada hea maitse piiri.

Iseäranis ei tohiks halvustada ja solvata inimesi, aga just seda Ain Ostra tegi. Ta lubas endale järgmise küünilise mõttekäigu: «Valitsus räägib kõlavalt ääremaastumise vastu astutud sammudest, ometigi ei ole ma neist reaalselt tunnetanud ainsatki. Kui selleks on näiteks matusetoetuse taastamine, siis sellega annab ta küll kindla juhtnööri, mida ta maainimestelt ootab.»

Iroonia matusetoetuse teemal on ülimalt kohatu, näidates ühtlasi, et loo autoril puudub täielikult empaatiavõime.

Mina väidan, et matusetoetuse saamise võimalus on paljudele inimestele tähtis asi. Odavamad matused algavad 400-500 eurost ja sageli ei piisa inimeste endi säästudest, et lahkunu sängitada. Seega on matusetoetus peredele emotsionaalselt raskel ajal suureks abiks. Kui riigi makstav sünnitoetus on nagu tere tulemast ütlemine uuele ilmakodanikule, siis matusetoetus on nagu kaastundeavaldus ja väikegi toetus ärasaatmise korraldajale.

Selleks aastaks on riik kohalikele omavalitsustele eraldanud 3,97 miljonit eurot, et toetada lähedasi ja matuste korraldajaid.

AIN OSTRA SÜÜDISTAB valitsust maaelu väljasuretamises ja lausa Eesti riigi vastu astumises. Faktid kõnelevad aga küll teist keelt. Toon siin välja lühikese ja mitteammendava loetelu sellest, mida praegune koalitsioon on maaelu ja piirkondade arengu jaoks teinud ning kavatseb veel teha.

Tunduvalt on paranenud riigieelarvest omavalitsuste rahastamine, kusjuures rahastamismudelis arvestatakse ka hajaasustuse komponenti. Riik maksab põllumeestele täismahus otsetoetusi ja teeb jõupingutusi selleks, et maapiirkondades edeneksid nii ettevõtlus kui elu laiemalt (eraldi toetused elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrkudega liitumiseks). Läinud aasta septembris käivitunud huvihariduse toetusprogramm on teadlikult kaldu regioonide ja väiksemate linnade poole. Tänavu algab uute piirkonnakonstaablite ametisse palkamine. Ja kindlasti on oluline regionaalpoliitiline samm see, et mitu riigiasutust kolib maakondadesse, näiteks rahvakultuuri keskus Viljandisse. Ma ei hakka rääkima lastega peredele mõeldud toetuste suurenemisest, mille tulemusena makstakse esimese ja teise lapse puhul aastas 55 eurot lapse kohta ning kolmelapselisele perele iga kuu 510 eurot.

Muidugi on teha veel väga palju, kuid praegune valitsus on olnud võimul ka alles veidi üle aasta.

Nüüd alkoholist. Ma oleksin väga rõõmus, kui leivast või Eesti toidust räägitaks sama palju kui alkoholist. Tundub, et alkoholitootjatel pole enam vaja reklaamile raha kulutada, sest me kuuleme, loeme ja mõtleme sellest teemast iga päev.

VABAERAKONNAS ON ridamisi sümpaatseid inimesi ja mõistlikke mõtteid. Kahju, et mõni vabaerakondlane on üle võtnud lahmiva stiili ja kõnepruugi.

Tagasi üles