Kihnlanna käis Viljandis ununema hakkavaid oskusi õppimas

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahameister Mona Netser (vasakul) näitas Viljandi kultuuriakadeemias õppivale Grete Küpparile, kuidas tuleb hülgenahaga ümber käia, et tekitada mütsile keskjoon. Nagu fotolt näha, tuleb selleks hambad appi võtta.
Nahameister Mona Netser (vasakul) näitas Viljandi kultuuriakadeemias õppivale Grete Küpparile, kuidas tuleb hülgenahaga ümber käia, et tekitada mütsile keskjoon. Nagu fotolt näha, tuleb selleks hambad appi võtta. Foto: Elmo Riig

Kui keskmisel eestlasel pole hüljestega isiklikku suhet, siis kihnlane Elly Karjam nägi ühte isendit laeva kõrval ujumas ka üleeile, kui sõitis üle mere, et tulla Viljandisse hülgenaha õpituppa.

​Et 2015. aastast on hüljeste küttimine ligi poolesaja-aastase pausi järel Eestis taas lubatud ja seda võimalust kasutatakse enamasti Kihnu jahipiirkonnas, läheb Elly Karjami sõnul vaja ka unustuse hõlma vajunud oskusi, mida veeasuka nahaga peale hakata. «Praegu on nahk vaibana maas – ei oska sellega midagi teha,» rääkis Karjam, kelle poeg on hülgekütt. 

Kihnlanna ütles, et tuligi Viljandisse õppima, kuidas pojale tema enda kütitud hülge nahast näiteks susse teha. Eile valmistas ta kultuuriakadeemia Vilma majas jalavarje kaugete külaliste, Põhja-Kanadast Nunavutist pärit inuittide juhendamisel. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles