Pilvede sees ja auru all

Kurjuse silm võib vastu vaadata ka kodusest tugitoolist. Foto: Heigo Teder

​Õrnas pilves olev pikajuukseline hipi oma alt laienevate pükste, lillelise särgi, kireva peapaela ja leebe, maailma kurjust alahindava naeratusega jätab karikaturistide-parodistide fantaasiale vähe ruumi.

Ugalas laupäeval esietendunud «Hipide revolutsioon» astub sellest üleekspluateeritud stereotüübist pika sammu edasi ning püüab piiluda, mis siis õieti peitus selle võrdlemisi lühiajalise, kuid sellest hoolimata globaalsesse kultuuriruumi koloriitse ja sügava, äärtest joovastavalt suitseva jälje jätnud nähtuse taga.  

Hipiliikumisse kui sellisesse on juba algusest peale sisse kodeeritud põhimõttelised vastuolud. Kodanliku tarbimisühiskonna ideaalide vastu protestivad noored olid sageli pärit just sellistest kodanlikest peredest ning said oma sõltumatust ja hedonistlikku protesti väljendada just nende toel.