Saada vihje

Kauba külge poogitud väidete suhtes tuleks olla kriitiline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandimaa Veterinaarkeskuse juhataja Terje Operi sõnul on terviseteemalised väited toidupakenditel hell teema, kus suunatud kontrolli käigus vaadeldakse igat toiduainete gruppi, nagu piima- või lihatooteid eraldi.
Viljandimaa Veterinaarkeskuse juhataja Terje Operi sõnul on terviseteemalised väited toidupakenditel hell teema, kus suunatud kontrolli käigus vaadeldakse igat toiduainete gruppi, nagu piima- või lihatooteid eraldi. Foto: Martti Reinet

Toidupakenditelt leiab vahel imetabaseid loosungeid. Teaduslikud uuringud lubavad tootjatel väita küll näiteks seda, et kaltsium ja D-vitamiin on luudele head või et täisteraleib on täisväärtuslik eine, ent paljud vitamiinipommina reklaamitud kaubad sisaldavad suures koguses suhkrut või rasva. Seepärast tuleks tarbijal tervist puudutavatesse väidetesse suhtuda eluterve skeptilisusega.

Et seadus ei luba tarbijaid eksitada, peavad kõik neile esitatud toitumis- ja terviseteemalised väited olema saanud heakskiidu Euroopa Toiduohutusametilt. Toitumis- ja terviseteemaliste väidete esitamine toidu märgistusel, toidu esitlemisel ja toidu reklaamis on reguleeritud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega, mida nimetatakse ka väidete määruseks.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse peaspetsialist Siret Dreyersdorff rõhutas, et mis tahes poes müüdav toiduaine ainuüksi kellelegi terviseriski ei kujuta, juhul kui seda tarbitakse mõistuspäraselt.

Märksõnad

Tagasi üles