Vana pangahoone saab uue kuue

Lossi ja Posti tänava nurgal aastaid tühjana seisnud hoones on alanud remont, mis peaks lõppema sügisel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandis Lossi ja Posti tänava nurgal aastaid suuremalt jaolt tühjana seisnud uhke endine pangahoone-elamu saab sügiseks värske ilme.

XX sajandi algul ehitatud kivimaja Lossi tänaval on majutanud panka, mitmesuguseid kauplusi ja lihtsaid korterielanikke. Viimastel aastatel on see aga seisnud enamasti tühjana ning omanike sõnul on viimane aeg hoone korda teha. Nii ongi see nüüd katuseta ja ootab uue paigaldamist.

«Vana katus oli nii läbi, et kui kohe uut ei oleks pannud, oleks see varsti läbi jooksma hakanud ja maja ära rikkunud,» rääkis Raul Alliksaar, kelle omandis olevale aktsiaseltsile Rael maja kuulub.

Tema sõnul läbib hoone sügiseks välise uuenduskuuri. Lisaks katusele tehakse korda fassaad, mis krohvitakse ja värvitakse. Alliksaare kirjeldust mööda võetakse vana kiht maha ja pannakse uus asemele, sest pealiskaudsel kõpitsemisel poleks mõtet. Värsket fassaadi hakkavad kaunistama ka uued uksed ja vitriinaknad.

Pakub ajastuhõngulisi üllatusi

«Projekti järgi on tegemist kortermajaga ning kui hoone saab renoveeritud, lähebki see korteriteks ja äripindadeks,» rääkis Raul Alliksaar. Tema sõnul on majas praegugi üürnikud, kelle korterid võtavad hoonest umbes kolmandiku. Ülejäänud kaks kolmandikku seisab parasjagu tühjana, kuid omanik loodab ka sellele pinnale pärast remonti asukad leida.

Alliksaare hinnangul on tegemist vahva majaga, kus on peidus palju ajaloolist. Näiteks on ruumides säilinud vanad kahhelahjud, mida ei lammutata.

Lisaks kahele kõrgete lagedega korrusele tuleb juugendstiilis majja senise ühe katusekorteri asemele terve katusealune korrus, kuhu rajatavate eluruumide tarbeks paigaldatakse maja hoovipoolsesse külge katuseaknad. Tänava poole ei luba muinsuskaitsjad neid panna, sest see muudaks liialt maja ajaloolist ilmet.

Lisandub kümmekond korterit

1914. aastal panga- ja eluhooneks ehitatud juugendstiilis hoones on praegu 834 ruutmeetrit elamispinda, millele peaks katusekorruse arvelt tulema juurde kuni 290 ruutmeetrit. Lisaks on alumistel korrustel 315 ruutmeetrit äripinda, kus on kunagi tegutsenud muu hulgas pagaritöökoda. Mullu valminud renoveerimisprojekti kohaselt peaks senisele 21 korterile lisanduma veel kümmekond.

Seda, millal hoone renoveerimisega ühele poole jõutakse, Raul Alliksaar öelda ei osanud. «Et tegemist on muinsuskaitse objektiga, siis teeme jupphaaval ja praegu ei oskagi öelda, millal see valmis saab,» tõdes ta. «Kindel on, et sügiseks saab katus ja fassaad korda ning majal on uued uksed ja vitriinaknad.»