Tulumaksureform ja pensionid

Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva Foto: Erakogu

SELLE AASTA alguses jõustus tulumaksureform, millega keskmise ja väiksema palga saajatel tõusis märgatavalt maksuvaba osa. See annab suurema sissetuleku rohkem kui poolele miljonile Eesti inimesele, kellele jääb kätte kokku üle 160 miljoni euro.

Hoolsast töötegemisest hoolimata ei ole täiskoha eest saadava palgaga sageli lihtne toime tulla. Väikese ja keskmise palga puhul maksuvaba määra tõstmine jätab rohkem raha kätte just neile, kellele iga euro on võrreldes palga suurusega suhteliselt suurema kaaluga. Uus süsteem teeb meie ühiskonna solidaarsemaks.

On selge, et muudatused maksusüsteemis ja pensionide arvutamisel tekitavad eakates palju küsimusi ja muret. Riigi ja omavalitsuste kohustus on teha endast olenev, et tagada väärikas eas inimestele toimetulekuvõimalused ning kogu selgitav ja vajalik info. Ühtlasi julgustan kõiki pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole lisainfo saamiseks, et kõik laabuks.

KÕIGILE KEHTIB sellest aastast ühesugune maksustamise süsteem. Sageli on segadust tekitanud see, et seni oli pensionäridele tavalistest töötajatest soodsam süsteem (eelmisel aastal oli pensionäridel maksuvaba 416 eurot), nüüd aga maksusüsteem ühtlustus ja alates 2018. aastast on maksuvaba kuni 500 eurot, mis kehtib ühtmoodi nii tavalisele töötajale kui ka pensionärile. Eestis on kehtinud põhimõte hoida keskmine pension tulumaksuvaba.

O n selge, et muudatused maksusüsteemis ja pensionide arvutamisel tekitavad eakates palju küsimusi ja muret. Riigi ja omavalitsuste kohustus on teha endast olenev, et tagada väärikas eas inimestele toimetulekuvõimalused ning kogu selgitav ja vajalik info. Ühtlasi julgustan kõiki pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole lisainfo saamiseks, et kõik laabuks.

Pensionid on Eestis olnud maksustatud alates 2002. aastast ning umbes pooled pensionäridest on oma sissetulekutelt ka tulumaksu maksnud. Kui töötava pensionäri keskmine kuu sissetulek (pension pluss palk) on kuni 1200 eurot, on tulumaksuvabastus 500 eurole garanteeritud.

Kuhu peaks töötav pensionär 500 euro kohta tulumaksuvabastuse avalduse tegema?

Kui pensionär ei ole 2017. aastal töötanud, ei pea ta pensionist maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust esitama. Sotsiaalkindlustusamet arvestas sellest aastast nende pensionidele automaatselt maksuvaba tuluga. Kui pensionär ei soovi, et sotsiaalkindlustusamet tema pensionist maksuvaba tulu arvestaks, siis sellest tuleks sotsiaalkindlustus­ametile teada anda kas telefoni, e-posti või posti teel või klienditeeninduses.

Töötav pensionär saab ise otsustada, kas ta esitab maksuvaba tulu avalduse sotsiaalkindlustusametile, tööandjale või mõlemale (kui nii pension kui ka palgatulu on kuus alla 500 euro). Kui inimene rakendab maksuvabastust 500 eurole kuus üksnes tööandja poolt, kuulub pension esimesest eurost tulumaksustamisele. Avalduse esitamisel peab töötav pensionär silmas pidama, et kokku saab tal igakuine maksuvabastus olla ikka seaduses ettenähtud suuruses (kokku maksimaalselt 500 eurot kuus).

ALATES SELLE aasta jaanuarist maksame ühele vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde (praegu 5,767 eurot) suurust igakuist pensionilisa. Seega, varasemaga kokku saab üks vanematest iga lapse kohta kolme pensioniaasta suurust pensionilisa. Selle muudatuse maksumus on kokku 30 miljonit eurot.

Laste eest, kes on sündinud hiljem, teeb riik sissemakseid teise pensionisambasse või selle puudumisel maksab pensionilisa.

Alates eelmisest aastast makstakse vanaduspensionärile, kes elab Eestis rahvastikuregistri andmetel üksi, lisatoetust 115 eurot kord aastas. Kui eelmisel aastal maksti seda juhul, kui pension oli alla 470 euro, siis sel aastal makstakse neile, kelle pension on alla 490 euro. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid toetus makstakse rahvastikuregistri andmete põhiselt. Seega on tähtis, et kontrolliksite need andmed üle nii, et 31. märtsiks oleksid rahvastikuregistri andmetes kõik vajalikud muudatused tehtud. Neil, kellel on lisaküsimusi, tasub võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

Mullu 5. oktoobril maksti üksi elava pensionäri toetust 83 749 inimesele summas 9,6 miljonit eurot.

MIS ON OLULISEMAD muudatused toetuste vallas?

Eelmisel aastal tõusis pensionäride hambaravihüvitis ja taaskehtestati tööealiste hambaravihüvitis. Oktoobris maksti esimest korda üksi elava pensionäri toetust. Sel aastal tõuseb suurema ravimivajadusega inimestel ravimihüvitis.

Selle aasta jaanuarist makstakse iga lapse kasvatamise eest ühele vanemale senisele kahele staažiaastale veel juurde ühe staažiaasta suurust (5,767 eurot) pensionilisa igas kuus. Eelmise aasta algusest hakati maksma elatisabi neile lastele, kelle vanemalt ei ole olnud võimalik elatist kätte saada. Eelmise aasta juulist saavad kolmelapselised pered 300-eurost lasterikka pere toetust. Sel aastal tõusid esimese ja teise lapse toetus 55 eurole.

Lisaraha suunatakse tervishoidu, et lühendada ravijärjekordi. Toimetulekutoetuse määr tõusis sellest aastast 130 eurolt 140-le ja laste toetuse määr 168-le. Töötamise motiveerimiseks muutsime toimetulekutoetuse süsteemi nii, et tööle asumise esimestel kuudel toetus ei kao, kuid samas tööst keeldumisel on õigus toetust vähendada.

Sellest aastast annab riik kohalikele omavalitsustele raha matusetoetuse maksmiseks. Aprillis tõuseb pension eeldatavalt 6,3 protsenti. 2018. aastast tõstis riik represseeritute toetust seniselt 192 eurolt 230 eurole.