Tark lind, kes külvab hirmu ja naudib elu

Süsimusta läikiva sulestikuga ronka kutsutakse muu hulgas pigilinnuks. Foto: Accipiter

​Selle süsimusta linnu kohta liigub rahvasuus palju legende. Ka nimedest ei tule tal puudu. Põhjamaade põlisrahvaste mütoloogias tähtsa koha hõivamisel on välimuse kõrval rolli mänginud ka tema hääl ja eluviis. Kui aga pragmaatiliselt läheneda, on ta lihtsalt üks hea kohanemisvõimega arukas tiivuline.

Igaüks teab, et leevikesel on punane kõht ja toonekurel pikk nokk. Kuidas aga tuvastada teiste ühevärviliste kraaksujate seast ronka? Appi tuleb Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on nende väärikate lindude tegemistega üle keskmise kenasti kursis.

«Esiteks on ronk meil elavatest vareslastest kõige suurem. Ja tasub terasemalt uurida ka linnu värvi: kui sulestik on ikka süsimust, halli kusagil pole, ja ka nokk on süsimust, vaatate tõtt rongaga,» seletab teadlane ning soovitab linde ühtlasi kuulata. «Ronga hääl tuleb sügavalt kõrist ja on selline krooksuv, justkui oleks ta konna alla neelanud.»