Kunsti teha on raske. Elu ise ongi kunst

Tiina Jams (Jaeski) võitis oma fotoga «Valge Viljandis» näitusepubliku südamed. Foto: Tiina Jams

​Viljandi fotoklubi tänavune aastanäitus erilisi üllatusi ei paku. Ja kas peabki pakkuma? Eriti kui pidada silmas, et sellel astuvad üles enamasti harrastuspiltnikud ja väga säravate saavutusteni jõuavad professionaalidki harva. 

Siiski võiks olla mingi valikusõel, et seinale ei jõuaks päris kõik, mis saadetakse. Kui katsuda osalemisvabaduses positiivset vaatenurka leida, võib öelda, et head tööd paistavad seda rohkem silma. Ainult nende osa võiks kehvade või lihtsalt igavate seas suurem olla. 

Küllap on fotokunstile (rõhuasetus sõna teisel poolel) paraja karuteene osutanud ka digitehnika kättesaadavus: tee klõps ja pilt ongi arvutis. Nii võib üpris lihtsalt arvata, et iseendale oluline foto pakub elamuse ka laiemale vaatajaskonnale. Just see on koht, kus žürii peaks oma sõna ütlema ja terad sõkaldest eraldama. Ei maksa karta, et näitusesaali seinad tühjaks jäävad. Miks mitte kutsuda osalema juba teada häid fotograafe, kes on näitustest kõrvale jäänud? Fotoklubi missioon ongi ju hea fotograafia juurde juhtimine ja selle propageerimine. Aastanäitus peaks olema kvaliteedi proovikivi, sinna pääsemine auasi.