Ugalas võtavad võimust lillelapsed

Hetk „Hipide revolutsiooni“ proovist. Foto: Heigo Teder/Ugala

EV 100 teatrisari «Sajandi lugu» jõuab aina lähemale tänapäevale. Veebruar on pühendatud aastakümnele 1970–1980. Laupäeval, 3. veebruaril esietendub Ugala ja R.A.A.A.M-i koostöölavastus «Hipide revolutsioon», mis võtab käsile seitsmekümnendad ja hipikultuuri. Venemaalt pärit lavastusmeeskonna on kokku pannud R.A.A.A.M-i eestvedaja Märt Meos, mängivad Ugala näitlejad.

Publiku ette jõuab hullumeelne reis 1970. aastatesse, mis räägib nõukogude Eesti hipidest, kes otsustavad minna kukutama kurjuse riiki Nõukogude Liitu. Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni autobiograafilised teosed «Maagide kool» ja «Püha Kaljukitse radadel», Tiibeti surnute raamat ning Eesti ja ülejäänud Nõukogude Liidu hipide mälestused. Lavakujunduses on oma koha leidnud seitsmekümnendate ajastule iseloomulikud kujunduselemendid, mööbel ning kostüümid, mis valdavalt pärinevadki sellest kümnendist. Lavastuses teeb kaasa peaaegu kogu Ugala trupp ning peaosalist Lennonit kehastab Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam.

«Hipide revolutsiooni» autor on üks tänapäeva Venemaa tunnustatumaid näitekirjanikke Mihhail Durnenkov. Lavastaja Juri Kvjatkovski on noorema põlvkonna vene lavastaja ja teatripedagoog, kes paistab silma väga omanäolise käekirjaga. Tema tööd on mitmel korral olnud Kuldsele Maski nominendid. Kunstnik Ksenia Peretruhhina on koostööd teinud paljude oluliste vene lavastajatega ning võitnud kunstnikuna Kuldse Maski auhinna. Kostüümid on loonud Aleksei Lobanov.

Lavastaja Juri Kvjatkovskile on subkultuurid ja underground-liikumised alati hingelähedased olnud, aga hipi-temaatikaga pole tal varasemat kokkupuudet.

«Hipiesteetika ei ole mulle lähedane, küll aga meeldib mulle selle aja muusika ja mõned selle ajastu filmid. Hipid on lillelapsed, mina olen sügavalt linnainimene. Selles loos on kõik hea loo osised olemas – see on justkui eepos, kus on protagonist ja antagonist ning kus tegelased püüdlevad vabaduse poole,» selgitas lavastaja.

On 1972. aasta. Woodstock on juba olnud, biitlid on laiali läinud, kuid flower power valitseb ja läänemaailm võngub Veevalaja ajastu rütmis. Plaat-plaadilt ja teksapaari haaval imbub hipikultuur läbi raudse eesriide. Neil seal on kommuunid, meil siin sistema. Neil seal on Vietnami sõda, meil siin nõukogude kord. Neil seal on vaba eneseväljendus, meil siin KGB, miilits ja hulluarstid. Neil seal on LSD, meil siin plekieemaldi Sopals. Eestist pärit hipide psühhedeelsed rännakud viivad nii Kesk-Aasiasse kui ka sisekosmose kujuteldamatutesse soppidesse. Üks, mis oli, on ja jääb, on vägivallatu eesmärk jõuda totalitaarse režiimi südamesse ja purustada Nõukogude Liit.

Esietenduse eel avatakse Ugala teatrigaleriis kunstnik kiwa ja dokumentalist Terje Toomistu kureeritud fotovalik menukalt näituselt «Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground». Ekspositsiooni on võimalik näha ka «Hipide revolutsiooni» kevadistel väljasõiduetendustel rahvusooperis Estonia ja Vanemuise teatris.