Hallutsinatsioonide maailmas on kõik ehtne

Ühenduse R.A.A.A.M. ja teatri Ugala koostöös valmiv «Hipide revolutsioon», mis esietendub sel laupäeval Ugalas, võtab ette 1970. aastad ja hipikultuuri. Proovisaalis tehtud fotol on hipi Andres (Vallo Kirs) ja kuulus Sopals. Foto: Heigo Teder

​Ugala teatri maalisaalis askeldab punt inimesi jõulukuuse kallal. See on sõna tõsises mõttes juppideks võetud: tüvi keskel ning oksad ühes ja okkad teises hunnikus, latv sootuks eemal. «Panete jõulupuud kokku, jah?» proovin nalja teha. Puu kallal askeldavad Taimi Põlme ja Eve Komissarov vaatavad mulle korraks paljutähendava pilguga otsa. Nad panevadki jõulupuud kokku. Päriselt.

Omamoodi sissejuhatus hipide psühhedeelsesse maailma on seega tehtud. Kui jõuan lavale, kus on parasjagu lõppenud «Hipide revolutsiooni» proov, on vaim kõigeks valmis.

Hakatuseks püüab mu pilku legendaarse plekieemaldi Sopals üleelusuurune pudel. «Hipide revolutsioon» põhineb nimelt Vladimir Wiedemanni autobiograafilistel teostel, kus Sopalsil on tähtis roll. Et klassikaline hipiküte LSD jäi idablokis toona kättesaamatuks, tuli läbi ajada käepärasemate vahenditega. Nii saigi majatarvete poest ostetud Sopalsi aurudest nõukogude hipide säästupilet hallutsinatsioonide kuningriiki.