Kommunikeerimine arendamise asemel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiiu Männiste
Tiiu Männiste Foto: Marko Saarm

ERAKONDADE jaanuarikuu reitinguid kommenteerinud poliitikavaatleja Ott Lumi peab Reformierakonna suure toetuse põhjuseks tõhusat meediatööd ja selgeid positiivseid sõnumeid hiljuti lahvatanud väärtuskonfliktis (vaata Postimehest «Ott Lumi: kui küsimus on põhiväärtustes, on toetuse langus või tõus kiire tulema» – toimetus). Mitte kuidagi ei tahaks selle arvamusega nõustuda. Pigem tõukas Reformierakonna tekitatud umbusalduste farss meid väärtustejärgsesse ajastusse.

Millistest väärtustest juhindub erakond, kelle peamine tegevus on kõigutada valitsuse usaldusväärsust hüsteeriliselt räige meediapeksu abil? Kuidas saab pidada positiivseks sõnumeid poliitikutelt, kes veel hiljuti ise korruptsioonikahtlustuste tõttu kohtupingis istusid?

Tõeliselt positiivne sõnum viimases umbusalduse esitamise eelses pingelises õhkkonnas tuli hoopis sotside esimehelt Jevgeni Ossinovskilt, kes teatas teleuudistes soovist mitte osaleda selles üle võlli keeratud jamas. Selle ootamatu käigu peale läbis ühiskonda hetkeks pingelise õhustiku raugemise ootus. Kahjuks jäi see raugemine tulemata, sest umbusalduse lavastajad viisid oma etenduse lõppvaatuseni.

Eesti riiki enam ei juhita ega arendata, vaid ainult kommunikeeritakse. Vaevu valimiskünnisel oma kõikuvat reitingut kommenteerinud Vabaerakonna juht Artur Talvik lubab hakata valimissõnumeid sättima ja arvukaid kommunikatsiooniplaane ellu viima. Nagu ta Postimehele lausus: «Sõnumeid jagub, aga püüame neid ka hästi ühiskonda levitada.»

Igal aastal jätab kooli pooleli ligi tuhat last. Viimase 20 aasta jooksul on tekkinud maapiirkondades juba perekondi, kes on loobunud kõigest – ka toetustest. Neljarealiseks valmis ehitamata ülekoormatud Tallinna–Tartu maantee nõuab aina enam ohvreid. Eesti töötajad saavad neli korda vähem palka kui sama firma töötajad Soomes.

Seda reaalsete lahendamata probleemide loetelu võiks jätkata lõpmatuseni. Kuid kellele ja milleks? Meil käib ju nõndanimetatud väärtuskonflikte tootev permanentne valimiskampaania, kus mõned erakonnad tegutsevad põhimõttel «Rahvas, raibe, söögu heina!».

Tagasi üles