Eesti Vabariik 100: mida ennustab väliskaubandushoroskoop?

Jaan Õmblus Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

(Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album «Eesti Vabariik 100», mis ilmub 2018. aasta veebruaris. Artikkel pärineb statistikaameti blogist.)

EESTI ON AVATUD väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub tema käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Kui maailmamajandusel läheb hästi, läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, kannatame ka meie. Majanduslik edu on aga heaolu (see tähendab sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionäripõlve, hea meditsiinisüsteemi ...) alus.

Seega peab realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses sündivasse. Mida sealsed märgid näitavad?

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada eesti esimesest iseseisvusperioodist aastat 1924, mil eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupa peamiselt Saksamaalt (36,6 protsenti), Suurbritanniast (14) ja Venemaalt (12,8). Praegu on need riigid 2016. aasta andmete põhjal Soome (13), Saksamaa (11) ja Leedu (9,5). Peaaegu 100 aasta jooksul on muutunud riikide piirid ja toodang, kuid siiski saab leida sarnaseid mustreid.

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5 protsenti) ja Saksamaa (22,6). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9) ja Soome (16). Seega on toimunud oluline muutus: praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele. Pakutav on ka mitmekesisem.

1924. aastal toodi sisse eelkõige toiduaineid – rohkem kui kolmandik kogu sisseveost. Välja viidi peamiselt kiudaineid ja tekstiilitooteid (41,2 protsenti). Praegu tuuakse sisse elektrimasinaid ja -seadmeid (17,8) ning transpordivahendeid (10,7), arvestataval hulgal ka toidukaupa (10,6). Välja viiakse jällegi elektrimasinaid ja -seadmeid (21,5), kuid ka puitu ja puittooteid (10,2).

RAHVUSVAHELISES plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa.

Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ja toodetakse keerukamaid asju, samas oma lõppkaubamärki ehk Eestis toodetut on välisturgudel vähem. Kui mõnes tipptelefonis on sees Eestis kokkupandud elektrooniline ime või mõne välismaise tootja mööbel on tegelikult Eestis kasvanud puidust, pole seda kahjuks võimalik tootesildilt lugeda.

Kuidas on lood üle võimete elamisega?

1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu nelja protsendi võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12 protsendiga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. Kas see on ka otsene kurjakuulutava ajajärgu või allakäigu eelhoiatus, on raske öelda. Ettevaatlik tuleb aga olla ja teatud konservatiivsus tuleviku hindamisel ei ole kindlasti kurjast.

TEISITI ÖELDES näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ei maksa. Enamikule meeldivad ju välismaised autod, televiisorid, köögitehnika, nutitelefonid ja muu selline kraam. Neid tooteid Eestis õigupoolest ei tehtagi, isegi kui tahaks kodumaist eelistada ja selle kaudu väliskaubanduse tasakaalu parandada. Ja kui olukord majanduses peaks ikkagi väga vihmale pöörama, on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupoja tarkuse radadele tagasi pöörata. Veelgi enam: palju räägitakse sellest, et tänapäeval, kui riikide majandused on väga tugevalt põimunud, väliskaubanduse puudujäägil enam sellist olulist rolli ei ole.

Elame, näeme.