Aktuaalne kummitus natside peakontorist

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1942. aastal sai Brunhilde Pomsel tööd rahvavalgustus- ja propagandaministeeriumis. Oma tollasest ametist vaikis ta 70 aastat.
1942. aastal sai Brunhilde Pomsel tööd rahvavalgustus- ja propagandaministeeriumis. Oma tollasest ametist vaikis ta 70 aastat. Foto: Erakogu

Brunhilde Pomsel töötas Natsi-Saksamaa olulisele ideoloogile Joseph Goebbelsile alluvas propagandaministeeriumis stenotüpisti ja sekretärina.

See naine pääses ajaloo ühele suuremale kurjategijale lähemale kui enamik tema kaasaegseid, aga mitte see üksi ei tee tema lugu tavatuks. Pomsel ilmus paksust mineviku­udust ootamatult välja alles XXI sajandil, hakates süngest möödunust kõnelema iseäranis kõrges vanuses, 103-aastasena.

Ja tal oli, mida öelda. Tema mõtlemapanev jutustus on oma argisuses üsna jube.

Mälestusteturba alt

Skandinaaviast, Inglismaalt ja Iirimaalt leitakse vahel rabalaipu – inimesi, kes on elust lahkunud tubli paar tuhat aastat tagasi. Soode mineraalirikas keemiline koostis lagunemist ei soodusta, nii on soo inimkeha säilimiseks perfektne koht. Seejuures on säilmed sageli suurepärases seisukorras. Rabalaibad on otsekui märga ajakapslisse talletatud füüsiline tunnistus ajast, mida keegi enam ei mäleta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles