Loomaaia reklaamnägu hakkab Eestit vallutama

Ulukibioloogi Nikolai Laanetu sõnul pole ilves üleliia tark kaslane, tolle silmavaade jätab aga hoopis teistsuguse mulje. Foto: Priit Simson / Postimees

Kui Mati Kaal omal ajal Tallinna loomaaiale maskotti valis, oli meie võimsaima kaslase ilvese (Lynx lynx) populatsioon Eesti metsades märksa suurem kui praegu. Osaliselt just seepärast on ilves valitud käesoleva aasta loomaks ning lootuses tulevikus liigi käekäiku parandada ja inimesi oma olukorrast teadvustada, tuleb tal söösta loodussaadetesse ja -artiklitesse.

Inimese silma ette satub see uhke metsakiisu pehmelt öeldes harva. Ühest küljest seetõttu, et teda on meie metsades vaevalt 50-60 pesakonna jagu. Teisalt vajab ta, et tema mitmesajaruutkilomeetrine kodupiirkond oleks vähemalt poolenisti kaitset ja toitu pakkuva metsamassiivi all.

Ulukibioloog ja hobijahimees Nikolai Laanetu mäletab hästi aegu, mil ilveste arvukus oli praegusega võrreldes mitu korda suurem. Tema mäletamist mööda ulatus see 70. ja 80. aastatel lausa 1200 isendini.

«Ilvese toidubaasiks on muu hulgas valgejänes ja pisiimetajad. Aga põhitoiduks on tal metskits ning just see asjaolu teeb ta meie aladel nii võimsaks, et juba teise või kolmanda aasta loomad on trofeeväärilised,» seletab Laanetu.