Jõgede ja järvede veetase langeb suvisel kursil

Tänassilma jõgi saavutas kevadise haripunkti 8. aprillil, foto on tehtud neli päeva hiljem. Foto: Elmo Riig / Sakala (montaaž)

Pärast hiljutist kõrgvett on enamiku veekogude tase jõudsalt alanenud, kuid näiteks Võrtsjärv käitub pikaldasemalt.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) hüdroloogi Ene Randpuu andmeil oli Võrtsjärve veetase eile hommikul 163 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunkti.

Kevadine tipphetk kestis 22.—27. aprillini, mil järve tase oli eilsega võrreldes 15 sentimeetrit kõrgemal. Nagu sellest näidust näha, pole Võrtsjärv alanemisega kiirustanud. Paljude aastate keskmisega võrreldes oli ta eile 55 sentimeetrit kõrgemal.

Küll on Randpuu andmeil tublisti alanenud Tänassilma jõgi. Kui 8. aprillil saavutas jõgi haripunkti, mis oli 214 sentimeetrit üle mõõdulati nullpunkti, siis eilseks oli ta alanenud lausa 186 sentimeetrit.

Võrtsjärve eeskujul ei saa Tänassilma jõe samasugust 13. mai keskmist seisu arvutada, sest jõe mõõtmises oli enne selle töö taasalustamist 2006. aasta lõpul ligi­kaudu 45-aastane paus.

Võrtsjärvest toitu saav Emajõgi ulatus kõige kõrgemale 20.—23. aprillini: 315 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti. Eilseks oli jõgi langenud 82 sentimeetri jagu.

Paljude aastate keskmisega võrreldes oli eile Emajõe veetase siiski 83 sentimeetrit kõrgemal, kui on sellele ajale kohane.

Kuidas käituvad jõed ja järved tänavu suvel, on Randpuu sõnul raske ennustada. «Kevadise suurvee järel jätkub alanemine tavaliselt veel juuniski,» lausus ta. «Siis sõltub juba suvest, kui palju vihma see pakub või põuda toob.»

Hüdroloog lisas, et üksikud vihmahood veekogude alanemiskurssi suurt ei mõjuta.