Kellele haamer, kellele lõng?

Foto: Elmo Riig, freepik.com

​Eelmisel nädalal kõneldi Eestis palju käsitöötundide soopõhise jaotatuse ajale jalgujäämisest ning õpilase vabadusest valida endale tunniplaani kas käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus. Viljandi koolides valitseb uuenduslik mõttelaad ning õpilased saavad sõltumata soost proovida nii niidi nõela taha ajamist kui haamriga naela tagumist.

«Uue õppekavaga tuli selline muudatus, et soopõhist jagamist pole: kõik saavad nii kodundust ja käsitööd kui tehnoloogiõpetust proovida,» rääkis Viljandi Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa. «Grupid võivad ju olla soopõhised, kuid tüdrukud ja poisid saavad mõlemat proovida. Praegu need õppeained veel päris võrdselt, 50:50 jaotatud pole, kuid see on edasimineku koht. Kõik oleneb ruumitingimustest, õpilaste arvust, kooli suurusest ja õpetajatest.»

Nagu tõdes Kesklinna kooli tehnoloogiaõpetaja ja ühtlasi Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu juhatuse liige Mait Sinimaa, tuleks selleks, et hoida käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse tundide jaotuses 50:50 joont, tundide arvu vähemalt poolteist korda suurendada. «Vastasel juhul ei jõua õpetajad pakkuda kõike seda, mida soovivad.»

Uus põhikooli õppekava, milles tööõpetusena tuntud õppeaine nimetati ümber tehnoloogiaõpetuseks, võeti vastu 2010. aastal.