Sisukord
Paberleht
Postimees

Hea une pandimajas on päris suur valik

4 min lugemist
Tartu Hea Une Keskuse arsti Katrin Põllu hinnangul kannatab umbes viis protsenti täiskasvanud elanikkonnast hingamispausidega norskamise ehk uneapnoe all. FOTO: www.freepik.com

Me kõik vajame und. Mida võtta aga ette siis, kui meil seda pole? Unetuse põhjuste väljaselgitamisel ja abi otsimisel on suur osa inimese sisemistel veendumustel. Kes keedab endale teed, kes neelab unerohtu või toidulisandeid; kes ostab auto hinnaga voodi, kes unenäopüüdja; kes leiab ainsa võimaluse olevat joogatunnis, kes kirurgilises sekkumises. 

«Igal juhul algab unetus inimese peast,» nentis Tartu Hea Une Keskuse arst Katrin Põld. «Kui varem öeldi, et ravige teised haigused ära, küll see unetus ka kaob, siis tänapäeval teame, et unetus võib olla iseseisev haigus ja tekkida täiesti tühja koha pealt. Unetuse jaoks ei pea inimene olema leinas, stressis või depressioonis, mida sageli kahtlustatakse.»

Tellijale Tellijale

Põllu sõnul võib umbes viis protsenti täiskasvanud elanikkonnast kannatada hoopis hingamispausidega norskamise ehk uneapnoe all ja abi võib olla näiteks kirurgilisest sekkumisest või suusisesest lahasest. «Suusisesed lahased on unemeditsiinis suhteliselt uus suund ja nende toime põhineb alalõua ettepoole toomisel ja hingamistee avamisel.»

Põllu sõnade kohaselt parandavad kirurgiline ravi ja suusisesed aparaadid küll elu kvaliteeti, kuid apnoe tüsistusi ärahoidvat toimet on täheldatud ainult õhumaskiga positiivrõhu ravil. Eduka toime eelduseks on see, et niisuguse ravi peale jääb inimene kogu eluks ja kasutab seda igal ööl vähemalt neli tundi, et hingamisteid lahti hoida ning ennetada sedasi infarkti või insulti.

05.06.2020 07.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto