/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2011/05/05/572789t1h6495.jpg)
Kõpu aleviku haprad vee- ja kanalisatsioonitorud vahetatakse sügiseks uute vastu ning koos vanade torudega kaob veest ka rooste.
Kõpu veemure saab lahenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie kallis maavara läks tihti issanda teed,» kommenteeris Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo senist olukorda.
Et enamik torusid pärines nõukogude ajast, kõige vanemad 1960. aastate lõpust, olid need üsna pudedad. Nagu ütles Kõpu valla majandusspetsialist Argo Talts, piisas nende purunemiseks vahel sellestki, kui rasked prügiveomasinad või liiva- ja kruusakoormaga veokid üle sõitsid. Siis tuli kaevata ja viga otsida, aga enamik torustikust on eramaadel.
Projekti alustuseks löödi kopp maasse märtsi algul ja tööd peaksid lõpule jõudma oktoobri lõpuks. Ühtekokku läheb vahetamisele kolm kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorusid.
Keskkonnainvesteeringute keskus annab selleks 585 000 eurot ja vald omaosalusena 159 000 eurot. Töid teeb osaühing Suja Ehitus, kes taastab hiljem ka tänavakatte.
Vallavanem Tõnu Kiviloo ütles, et esialgu oli projekt kavandatud kahele aastale, aga ehitushindade kallinemist prognoosides otsustati kõik tänavu valmis teha. Ta tõi näiteks, et mullusega võrreldes on vee- ja kanalisatsioonitorude meeter nüüdseks kallinenud 20—40 protsenti.
Uue torustiku saavad kõik Kõpu aleviku elanikud, keda on 350 ümber. Kümmekond majapidamist liitub ühise süsteemiga esimest korda.
Kiviloo rääkis, et torud kippusid lõhkema ka elektrikatkestuste ajal: surve kadus ning selle tagasitulekust tekkinud pinge tekitas purustusi. «Tuli kopp maasse lüüa ning muhv peale ja torujupp vahele panna,» selgitas ta.
Kanalisatsiooniga olid suurimad hädad lumesulamise ajal. Osa torusid oli paigast nihkunud ja sulamisvesi tekitas palju ummistusi. «Tulevikus peaks solk rammusamaks muutuma,» arvas vallavanem.
Keskkonnainvesteeringute keskuse Viljandi esinduse töötaja Kristjan Kalda avaldas usku, et selle projektiga saavad elanikud puhtama joogivee, sest vanade torudega seotud roostemure kaob.
Tähtis on ka see, et reovesi hakkab korralikult ära voolama ega imbu enam pinnasesse. «Paremaks muutub nii elu- kui looduskeskkond,» lausus Kalda.
Järgmisel aastal on Kõpu asulas kavas välja vahetada pumbajaam, mis on pärandus 1965. aastast, kui seal tegutses Bolševiku kolhoos. Uue pumbajaama võimsus on kolm korda suurem kui senisel.
Veetorustiku vahetamise ajal paigaldatakse ka tuletõrjehüdrandid. Vallavanem nentis, et paraku neist esialgu eriti kasu pole, sest praegusel pumbajaamal ei jätku suurema veekoguse andmiseks võimsust. Uude pumbajaama paigaldatakse tõenäoliselt ka puhastusfiltrid, sest praegu on lubja sisaldus joogivees suur.
Samuti on järgmisel aastal kavas rajada uued puhastusseadmed. Nii pumbajaama ehitus kui puhastusseadmete töölepanek peaks vallavanema hinnangul maksma minema üle saja tuhande euro.