/nginx/o/2018/01/12/7481169t1hb51e.jpg)
Mulgi valla juhid ei usu, et nende inimesed on pelgalt odavama autokütuse hankimiseks hakanud rohkem Lätis käima. Kahes suuremas Mulgi valla keskuses tanklat omava Alexela Oili tegevjuht on aga vastupidisel arvamusel.
«Kindlasti on meie müük nii Karksi-Nuias kui Abja-Paluojas langenud,» väitis aktsiaseltsi Alexela Oil tegevjuht Ain Kuusik.
Seda mitu korda on neis kahes Mulgi vallas asuvas bensiinijaamas kütuste müük kokku kuivanud Kuusik öelda ei osanud, sest Lätist toodava kütuse hulk on kasvanud juba mitme aasta vältel. Küll aga tõi ta näite, et Pärnumaal Via Baltica maantee ääres asuva Võiste tankla käive on vähenenud kuus korda, ning Valgas müüb ettevõte kolmandiku võrra varasemast vähem.
Sel aastal kerkis Eestis bensiiniaktsiis ning diislikütuse aktsiis oli juba varasemalt Lätiga võrreldes oluliselt suurem. Kui palju aktsiis aga lõpphinda mõjutab, on küsitav.
Circle K kodulehel reede lõuna ajal olnud andmete järgi oli Riias bensiini 95 liitri hind 14 ja diislikütuse oma 23 senti odavam. Viljandis näitas samal ajal Circle K hinnapost mõlemale kütuseliigile hinnaks 1,319 eurot.
/nginx/o/2018/01/12/7481173t1h2587.jpg)
Neljapäeval läbi Läti sõitnud Sakala peatoimetaja Hans Väre ei näinud aga kuskil riigis sellise hinnaga kütust nagu Circle K koduleht näitas. Eestisse jõudes selgus, et koduriigis oli hind isegi odavam.
Salacgrivas olnud Circle K tanklas maksis bensiin 95 koguni 1,274 eurot. Eestis oli hind samal ajal sendi võrra madalam.
/nginx/o/2018/01/12/7481175t1h5e96.jpg)
Et Eestis tegutsevad tanklaketid Euro Oil ja Alexela Oil kavandavad ühinemist, saatis Konkurentsiamet eelmise aasta lõpul Mulgi vallale hulga küsimusi. Ühe teemana uuris amet ka seda, kas ja kuidas on soodsamad Läti hinnad mõjutanud kütuste ostmist Karksi-Nuias ja Abja-Paluojal.
Vallavanem Peeter Rahneli allkirja kandnud kirjas vastas vallavalitsus, et nende hinnangul pole Läti soodsamad kütusehinnad vallas tegutsevatele kütusemüüjatele mõju avaldanud «Lähim Läti tankla Abja-Paluojale ja Karksi-Nuiale asub umbes 32 kilomeetri kaugusel Ruhja linnas,» kirjutas Rahnel. «Hind võrreldes meie piirkonna kütusemüüja Alexela automaattanklaga on Lätis umbes 10 senti odavam. Tavatarbijale ei ole majanduslikult kasulik läbida 64 kilomeetri pikkust vahemaad, et osta Lätist soodsamat mootorikütust.»
Alexela Oili juht Ain Kuusik oli sellise vastuse peale hämmeldunud. «Mulgi valla ametnik ei tea, kuidas ühe äriettevõtte müük läheb,» sõnas ta. Alexelal on Karksi-Nuias automaattankla ning Abja-Paluojal on ka väike kauplus. «Poel läheb päris hästi, sest saiakesi või sigarette ikka ostetakse. Tankla käive pole kukkunud küll nii palju kui Pärnumaal Võistes, aga ikkagi märgatavalt.»
Peeter Rahnel tunnistas, et tõepoolest ei tea tema Alexela käivet ja müüki ning tema arvamus põhineb sellel, kuidas on vallas inimeste Lätis käimist märgata. Tema sõnul pole näha, et autod oleksid hakanud senisest rohkem naabrite juures käima. «Kindlasti pole meil siin midagi sellist nagu aastaid tagasi Koidula piiripunktis, kus autod käisid pidevalt üle piiri, et suurtes paakides Petseri alt kütust üle tuua,» vahendas vallavanem.
Tema juttu kinnitas ka Karksi piirkonda kureeriv abivallavanem Dmitri Orav. «Eraisikuna võin öelda, et ma ei näe pidevat Läti vahet sõitmist ja selle 10-15 sendi pärast ei tasu hakata 60 kilomeetrit sõitma. Kui käiakse mõnel muul põhjusel, siis muidugi tangitakse,» pakkus ta.
Mulgi valla suurematest keskustest asub Läti piirile kõige lähemal Mõisaküla linn ning selle endine linnapea ja tänane abivallavanem Ervin Tamberg ütles, et linlased käivad Lätis küll, aga naaberriigi lähimad keskused on Mõiakülast üsna kaugel. «Käiakse ja kirutakse Ipiki tee üheksa kilomeetri pikkust lõiku,» rääkis Tamberg. Nimelt on see tee kruusakattega ja halvas seisus, sest Läti riik pole leidnud põhjust, miks seda remontida.
Lähim pood on Mõisakülale Ipikis, kuid see on pisike ja üsna kõrgete hindadega. Et jõuda esimesse tanklasse tuleb ka mõisakülalasel sõita ligi 30 kilomeetrit, et jõuda Ruhja. «Aga sellist kaubareisil käimist tundub küll rohkem olevat kui mõned aastad tagasi,» leidis Läti piiril elav Tamberg.
Kaks Eestis tegutsevat tanklaketti – Alexela Oil ja Euro Oil – on alustanud liitumisprotsessi ning ootavad Konkurentsiametilt luba koondumiseks.
Aktsiaseltsil Alexela Oil on üle Eesti 78 tanklat ning aktsiaseltsil Euro Oil on neid 24. Euro Oili kõige uuem bensiinijaam avati mullu Viljandis.
Mulgi vallas on neil kahel ettevõttel kokku kolm tanklat. Nii Euro Oilil kui Alexelal on jaam Karksi-Nuias, kusjuures Euro Oili tankla on väikese kauplusega ja Alexelal on seal automaatjaam.
Abja-Paluojal töötab kauplusega Alexela bensiinijaam.
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)