Hullem kui näljahäda või sõda, aga paratamatu*

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tartu, aga peamiselt Tallinn või üldse välismaa. Sellised on olnud sel sajandil tuhandete Viljandimaa elanike valikud ning kodukohast on lahkutud.

Viimati kasvas Viljandimaa elanike arv 1989. aastal ja sealtpeale on see iga aastaga kahanenud. Nii on maakond napi 30 aastaga jäänud väiksemaks 17 500 elaniku võrra, mida on rohkem kui praegu Viljandis elanikke. Alates teise maailmasõja lõpust kuni 1991. aastani sündis Viljandimaal igal aastal üle 1000 lapse. Sel sajandil püstitatud negatiivsuse rekord on alla 400 lapse aastas. Sakala vaatas üle selle sajandi rahvastiku statistika ja sündinud laste arvu ning lisas neile igast aastast juurde mõne kommentaari või toimetuse enda toona kirjapandud arvamuse. Elanike arv on võetud rahvastikuregistrist iga aasta 1. jaanuari seisuga ning sulgudes on toodud elanike arvu vähenemine. Sündinud laste arv kajastab eelmise aasta jooksul Viljandimaal registreeritud sündide hulka.

* Pealkirjas olevad väited pärinevad loos olevatest kommentaaridest.

  • 2000
  • Viljandimaa 60 959
  • Lapsi 581

«See on esimene tõus pärast kümneaastast sündimuse langust.»
Sirje Tamm, Viljandi maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja

  • 2001
  • Viljandimaa 60 155 (804)
  • Lapsi 545

«Arvud näitavad, kui sügavalt on tõsi taga maavanem Helir-Valdor Seedril, kes maakonna kaheks suuremaks valupunktiks peab just sündide vähenemist ja väikest tööhõivet. Ise mullu teise lapse perre muretsenud maavanem annab küll head eeskuju, aga palju temagi jõuab vastuvoolu ujuda.» (Sakala juhtkiri)

  • 2002
  • Viljandimaa 59 615 (540)
  • Lapsi 528

«Eelmise aastaga vähenes maakonna elanike arv 544 võrra, mis on parem kui 2000. aasta 804 inimest, kuid seda ainult väljarände arvelt.»
Sirje Tamm, Viljandi maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja

  • 2003
  • Viljandimaa 59 065 (550)
  • Lapsi 504

«Viljandi aasta tegu polnud mitte raamatukogu ehitus, vaid titetegu.»
Helir-Valdor Seeder, Viljandi maavanem

«Kui jätkub eelmise kümne aasta tendents, näeb viimane laps Viljandimaal ilmavalgust aastal 2015. Kümne aastaga on maakonna sündide arv kukkunud 877-lt 504-le.» (Sakala juhtkiri)

  • 2004
  • Viljandimaa 58 654 (411)
  • Lapsi 523

«Viljandimaal kasvas esimest korda viimase kümmekonna aasta jooksul taas sündimus ja Suure-Jaani vallas sündis mullu kaks korda rohkem lapsi kui üle-eelmisel aastal. «Me mõtleme siin päevast päeva, mis selle kasvu põhjus võib olla,» ütles Suure-Jaani valla sotsiaalnõunik Erkki Lehtinen.» (Sakala uudis) 

  • 2005
  • Viljandimaa 57 584 (1070)
  • Lapsi 515

«Nii kurb kui see ka pole, ei kehti siinse piirkonna kohta poliitikute viimase aja kaunid sõnad, mis kuulutavad iibe tõusu. Vanemapalga kehtestamine on noortele pisut kindlustunnet andnud, kuid arvestatavaks lahenduseks ei saa seda veel kuidagi pidada.» (Sakala juhtkiri)

  • 2006
  • Viljandimaa 56 998 (586)
  • Lapsi 486

«Rahvastiku vähenemine näitab, et Eesti riik ja Viljandi linn pole suutnud olla tõhusad.»
Peep Aru, Viljandi linnapea 

«Mõne aasta pärast jõuavad fertiilsesse ikka need lapsed, kes on sündinud laulva revolutsiooni ajal. Küllap hakkab siis ka Viljandimaal rohkem lapsi sündima.»
Kalle Küttis, Viljandi maavanem

  • 2007
  • Viljandimaa 55 547 (1451)
  • Lapsi 481

«Iga päev on maakond kaotanud neli inimest ja esimest korda on Viljandi linna elanikkond langenud alla 20 000 inimese. Tugev langus on olnud hoolimata sellest, et meil pole sõda, surmavat epideemiat ega näljahäda. Vastupidi, majandusel läheb hästi.» (Sakala juhtkiri)

  • 2008
  • Viljandimaa 55 004 (543)
  • Lapsi 543

«Pikka aega oleme justkui auku libisenud, aga nüüd saime juurikast kinni. Raske on arvata, kas sündimuse kasv oli hälve statistikas või tõesti tendentsi muutus.»
Kalle Küttis, Viljandi maavanem

  • 2009
  • Viljandimaa  54 233 (771)
  • Lapsi 515

«Ma ei pea Viljandimaa rahvastiku vähenemist 700–800 inimese võrra aastas normaalseks. Viljandimaal saaks asju paremini korraldada, kui oleksid suured tugevad omavalitsused. Valitsus saaks teha sundliitmise, mida poliitilise tahte puudumise tõttu pole senini tehtud.»
Siim Kiisler, regionaalminister

  • 2010
  • Viljandimaa 53 559 (674)
  • Lapsi 493

«Ma ei usu, et tulevikku vaadates oleks põhjust optimismiks. Meil on oht muutuda pensionäride maakonnaks.»
Lembit Kruuse, maavanem 

«Võib väita, et tööpuudus osutus läinud aastal surmast hullemaks, sest marjamaad otsides on maakonnast lahkunud nelisada inimest.» (Sakala juhtkiri)

  • 2011
  • Viljandimaa 52 899 (660)
  • Lapsi 515

«Kolm-neli korda aastas oli selliseid kolimisi, kus tuli kogu korteri sisustus auto peale laadida ja Tallinna viia. Korra-kaks tuli samamoodi sõita Tartu poole.»
Henry Kütt, kolimisteenust pakkuva osaühingu Roadrunner omanik

«Tegelikult on lugu väga nukker. Peame endale tunnistama, et võib-olla tuleb hakata hoopis tegevusi kokku tõmbama.»
Tarmo Loodus, Viljandi linnavolikogu esimees

  • 2012
  • Viljandimaa 52 100 (799)
  • Lapsi 470

«Nii väikest sündide hulka polnud maakonnas registreeritud 1920. aastast, mil Viljandi maavalitsuses rahvastiku üle arvepidamiseks register loodi. Rekord pärineb laulva revolutsiooni aastatest, kui sündis üle 1100 lapse.» (Sakala uudis)

«Numbritest veelgi vähem on aja jooksul muutunud probleemist kõnelevate inimeste jutt. Vanaviisi tõdevad nad, et toimuv teeb muret ning kriis muutub üha teravamaks.» (Sakala juhtkiri)

  • 2013
  • Viljandimaa 51 228 (872)
  • Lapsi 474

«Kui inimesed lahkuvad maakondadest või üldse Eestist, peab ka valitsus aru saama, et mõned maapiirkonnad peabki maha jätma.»
Ene Saar, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees

  • 2014
  • Viljandimaa 50 096 (1132)
  • Lapsi 393

«Mida kõrgem on haridustase, seda väiksem on sündide hulk. Aga me ei saa ju sellepärast hakata halvemat haridust andma.»
Lembit Kruuse, Viljandi maavanem

«Läinud aastal lahkus siit rohkem inimesi, kui on kolmes väiksemas omavalitsuses hingelisi. Ja nagu sellest veel vähe oleks, vähenes sündide arv mullu järsult, jäädes esimest korda alla 400.» (Sakala juhtkiri)

  • 2015
  • Viljandimaa 49 210 (886)
  • Lapsi 457

««Pooled on ära kolinud ja pooled on sündimata jäänud lapsed,» pakkus Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur põhjuse, miks Viljandimaa on 15 aastaga kaotanud 10 000 elanikku.» (Sakala uudis)

«Igapäevases elus tajume muutusi veel üsna vähe. Riigiametnikuna puutun kokku strateegiatega, mida tehakse 2020. või 2030. aastani, ja seal on üsna karme prognoose.»
Erich Palm, Viljandi maavanem

  • 2016
  • Viljandimaa 48 672 (538)
  • Lapsi 448

«Kui ma kuulen, kuidas Viljandi ettevõtetes uusi töötajaid otsitakse, siis julgen olla tuleviku suhtes ettevaatlikult optimistlik.»
Ando Kiviberg, Viljandi linnapea 

«Vähenemine on paratamatu. Me ei pea seda paaniliselt kartma, sest oskuslikult tegutsedes võime ka 30 000 inimesega õnnelikult elada.»
Mihkel Servinski, statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna peaanalüütik

  • 2017
  • Viljandimaa 48 103 (569)
  • Lapsi 401

««Ootasin selgelt paremat tulemust. Mulle olid need arvud kindlasti pettumus,» tunnistas Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandi linn kaotas aastaga 154 kodanikku ning rahvaarv on registri andmete järgi langenud alla 18 000.» (Sakala uudis) 

  • 2018
  • Viljandimaa 47 563 (540)
  • Lapsi 398

«Mulle on iga linnast lahkunud inimene ja maksumaksja probleem. Aga mingite loosungitega või kampaaniatega inimesi kinni ei hoia.»
Madis Timpson, Viljandi linnapea

Tagasi üles