Püsimatu rändorav

FOTO: Kristi Markov

Priit Pramann

Viljandi Linnahoolduse juhiks valitud Priit Pramanni tituleeriti ajalehes Äripäev Nipernaadiks, sest ta on juhtinud vallavalitsusi Vihulast Rõnguni ja olnud isegi Kuressaare abilinnapea. Eri paigus on elu teda kokku viinud endise skandaalse politseijuhi Robert Antropovi ja europarlamendi liikme Urmas Paetiga.

Ehkki 43-aastane Pramann on töötanud Eesti eri otstes, on tema eluloos läbiv märksõna Reformierakond. Sinna kutsus teda 2002. aastal Urmas Paet, kes juhtis toona Tallinna Nõmme linnaosa valitsust. Pramann oli Nõmme noortemaja juhataja.

«Ta oli energiline noor mees, kes soovis igasuguseid asju teha,» iseloomustas Paet erakonnakaaslast.

Ka poliitikasse naasnud Robert Antropov, kes kuulus 2006. aasta lõpust 2011. aasta alguseni samuti Reformierakonda, lausus Pramanni kohta häid sõnu: «Hea majandusmees, korrektne ja rahulik inimene. Priiduga on alati hea asju ajada. Kahju, et ta enam Lääne-Viru kandis ei toimeta.»

Lääne-Virumaal Võsul on aastakümneid olnud Antropovite suvila ja Pramann oli aastatel 2005–2009 toonase Vihula valla vanem. Üheskoos Antropoviga juhtis Pramann mittetulundusühingut Wiru Weri ei Wärise, mis tegutses peamiselt 2007. aasta riigikogu valimiste ajal.

«Sai palju spordi- ja kultuuriüritusi koos korraldatud. Näiteks tennises «Võsu Cup», mis kasvas üle «Viru Cupiks» ja on juba kümneaastase staažiga,» rääkis Antropov.

2007. aastal riigikogusse kandideerinud Antropov pani endale valimiskampaania ajal selga Elvis Presley kostüümi ja tema kõrval tantsis Marilyn Monroeks riietunud Kristiina Ojuland, tema toonane erakonnakaaslane. Samas piirkonnas endise kuraasika politseijuhi varjus riigikogusse pürginud Priit Pramann kogus vaid 136 häält. See jäi tema viimaseks katseks parlamenti pääseda.

Alates Reformierakonda astumisest ehk 2002. aastast on Pramann kandideerinud aga kõigil kohalikel valimistel. Nendelgi on tema häälesaak kesiseks jäänud. 2013. aastal Otepää vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerides sai ta kõigest kolm häält.

Enne seda töötas Pramann mõne aasta Rõngu vallavanemana. Tol ajal vallasekretäri ametis olnud Marina Lehismets ütles, et nad arutlesid ja vaidlesid vallavanemaga kohvipauside ajal sagedasti. «Tema ideed tundusid alguses imelikud, aga ta oskas väga hästi panna ametnikke kaasa mõtlema ning asju eri külgedest näha. Tema nägi väga laia pilti.»

Ka Rõngu arenguteenistuse juhataja Ene Joosingu sõnul viskas Pramann probleemi alati kummalise nurga alt lendu. «Tal oli aga väga toetav ja julgustav suhtumine oma töötajatesse.»

Lehismetsa hinnangul on Pramann tasakaalukas ja meeldiv inimene: «Ta ei karju ega tõsta häält.»

Aastatel 2004–2017 Puhja vallavanemana töötades tuli Pramannil ette mitu skandaali. Mõni aasta tagasi kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas Puhja vallavanem Pramann sõlmis volikogu liikme Armas-Henneke Räisi firmaga teede talihoolduslepingu, mis nägi ette heldeid tasusid nii lumetõrjetööde kui ka lund oodates veedetud tundide eest.

Samuti kurtsid Puhja valla elanikud Päevalehele, kuidas vallavanem Pramann lõi tulusa ametikoha oma erakonnakaaslasele ja kohaliku elu aktivistile Vahur Jaakmale. Toona valla arendamiseks loodud sihtasutuse ainus töötaja Jaakma sai kuni 1800-eurost kuupalka. Peale selle maksti talle üle poole tuhande euro autokompensatsiooni. Pramann ütleb Sakalale, et Jaakma palk oli umbes 900 eurot ning autokompensiatsiooon 200 eurot kuus.

Tänini Jaakma juhitava sihtasutuse Puhja Valla Arendus 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et asutus sai vallavalitsuselt 70 000 eurot toetust. Sellest üle poole, 37 367 eurot, kulus tööjõukuludeks. Sihtasutuses töötas 2016. aastal kaks inimest. Seetõttu võiks arvata, et mõlema töötaja palk võis jääda 1600 euro piirimaile. Ka autokompensatsiooni on jätkuvalt heldelt makstud – sedakorda 2392 eurot aastas. Pramann aga ütleb Sakalale, et Jaakma palk oli ka 2016. aastal jätkuvalt ligi 1000 eurot.

Paari aasta tagust lugu kommenteerides ütles Pramann Sakalale, et talle on suur au, kui teda nii võimekaks peetakse ja väidetakse, justkui oleks vallavanem teinud volikogu eest otsuseid. Tema sõnul otsustas volikogu toona sellise sihtasutuse loomise ja valis sellele ka esimehe.

Pramann lisas, et Jaakmaga pole tal pärast töösuhte lõppu märkimisväärset suhtlemist olnud. «Jõuludel ja aastavahetusel sai tervitusi ikka vahetatud ning vahel on tulnud ette mõni tööalane telefonikõne nagu ka teiste eelmiste tööandjatega.»

Puhja vallavalitsuse maa- ja ehitusnõunik Ede Möldre ei teadnud alguses, kas ta peaks endisest vallavanemast rääkimiseks enne tollelt luba küsima. Kahe päeva pärast nentis ta siiski, et täiesti võõra ülemusega oli alguses keeruline, aga ühesugune huumorimeel ja arusaam tööpõhimõtetest aitas uustulnukaga kiiresti kohaneda.

«Ainuke, mida ta oleks võinud paremini teha, oli töötajatele preemia maksmise põhjendamine: miks üht inimest tunnustati rohkem kui teist,» lisas Möldre.

Kui Pramann möödunud aasta lõpus Viljandi Linnahoolduse juhi konkursi võitis, oli sellelgi juures reformierakondlik maik. Sügisel Pramanniga valimistel osalenud reformierakondlane Kalvi Märtin tunnistas toona Sakalale, et oli kuulnud väidet, justkui oleks uus juht erakonna tagatoas kohale määratud juba enne otsustamist. «Kui selline lõhn oli õhus, pidi komisjonil kokkuvõttes olema suur veendumus, et just tema on õige valik,» lausus ta ning lisas, et erakondlik kuuluvus ei mänginud selle otsuse puhul rolli.

Pramann ütles, et nägi Linnahoolduse juhi konkursi kuulutust ja saatis oma CV. Tema arvates aga peabki sel asjal erakondlik maik olema, sest ta kuulub Reformierakonda. Teisalt märkis Pramann, et tema tööle kandideerimisest oskavad põhjalikumalt rääkida erakondliku taustata inimesed, kellega ta tööga seotud läbirääkimisi pidas. «Kahtlustan, et määravaks sai ikkagi minu senine töökogemus.»

Napi nelja aastaga on Viljandi Linnahooldusest saanud 28 töötajaga ettevõte, kes hooldab suurt osa linnale kuuluvatest aladest ja kellele tuleb kohustusi kogu aeg juurde.

«Kindlasti on Linnahoolduse juhtimine väga suur väljakutse,» lausus Pramann, kes vastupidi senisele elule kavatseb Viljandis paikseks jääda.

TAUST

Viljandi Linnahoolduse juhi Priit Pramanni ühe kuu palgamäär täistööaja eest on 1750 eurot. Detsembris sai ta autokompensatsiooni 104,70 eurot.

Eesti eri paigus valdu ja asutusi juhtinud, kolis Priit Pramann 2013. aastal Viljandisse armastusest abikaasa vastu. Nende peres kasvab kolm last.

Läbi raskuste valiti Pramann sihtasutuse Holstre-Polli Tervisekeskus juhatajaks, ent selles ametis pidas ta vastu umbes aasta. Sihtasutuse endine juht Ene Saar märkis, et eks selle spordikeskuse juhtimine ole natuke sotsiaaltöö moega. «Kui teenused on tasuta, peab raha kuskilt ikkagi tulema,» ütles ta.

Koos vend Silver Pramanniga on Priit Pramannil osaühing Katapult, mis koordineerib noorte üritusi. Viimasel ajal tegeleb sellega rohkem Silver Pramann.

Kõige muu hulgas on Priit Pramann olnud Tallinna linnavolikogu liige, volikogu lastekaitsekomisjoni esimees ja korrakaitsekomisjoni aseesimees ning Tallinna linna noortenõukogu liige.

Tagasi üles