Erakorraliste haigete arv kahanes kümnendi miinimumi

FOTO: Marko Saarm

Kiiret arstiabi vajavaid ohtlikus seisundis patsiente tõi kiirabi mullu Viljandi haiglasse 218 korral.

Eelmisel aastal vajas Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) abi 14 843 patsienti ehk kõige vähem käesoleva kümnendi jooksul.

Ambulatoorse ravi ja diagnostika kliiniku ülemarst Mati Kallas ütles, et viimastel aastatel on EMO-sse tulijate arv olnud ebamõistlikult suur, püsides stabiilselt 15 000 ja 16 000 vahel. 

«Kahanemise põhjuseks on ühest küljest elanike arvu vähenemine, kuid teisalt ka suuremate viiruspuhangute puudumine mullu sügiskuudel,» lausus ta. «Kahjuks ei pruugi see nii jääda, sest just aasta lõpul diagnoositi haigla laboris nii A- kui B-tüve gripiviirus, mis ennustab viirusnakkuste hoogustumist.»

Samas märkis Kallas, et tänu laboris kasutatavale uuele molekulaardiagnostilisele analüsaatorile saab Viljandi haiglas nüüd grippi diagnoosida kiiresti, vaid ühe-kahe tunni jooksul. See omakorda võimaldab alustada kiiret ravi ning ennetada tüsistusi.

«Rõõmustavat on haiglas veel niipalju, et möödunud aasta detsembrist on kasutusel uus täisdigitaalne röntgen­aparatuur firmalt Siemens. See kiirendab diagnostilist tööd ja parandab uuringute kvaliteeti,» nentis ülemarst.

Erakorraliste patsientide hulgas on Kallase andmeil paaril viimasel aastal jäänud vähemaks neid, kes võiksid abi saada perearstilt ega pea pöörduma EMO-sse.

«Haigla koostöö perearstidega on muutunud konstruktiivsemaks ja lähitulevikus käivitub mitu olulist projekti, mis peaks koostööd veelgi tihendama,» lausus ta. «Tehakse uue haigla-tervisekeskuse rajamise ettevalmistusi. See toob eriarstiabi elanikele lähemale ja aitab paremini korraldada esimese ja teise etapi arstiabi. Seda toetab Viljandis ettevalmistatav paikkondlik ja terviklahendusi pakkuv integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste katseprojekt, mis peaks tänavu käivituma.»

Kallas tõdes, et ka kui haiglaeelsed tervishoiuteenused on mõistlikus ulatuses kiiresti kättesaadavad, ennetusmeetmeid toimivad tõhusalt ning sotsiaalsüsteem seda toetab, väheneb EMO töökoormus ja see annab muuhulgas ka olulist majanduslikku kokkuhoidu.

EMO on mõeldud erakorraliste haigete abistamiseks. Need on eluohtliku või potentsiaalselt eluohtliku seisundiga patsiendid, kellel on hiljuti tekkinud äge terviseviga, trauma, mürgistus või muu vigastus. 

EMO-s teenindatakse patsiente tervisliku seisundi raskusest olenevalt, mitte osakonda saabumise järjekorras.

Nagu Kallas rääkis, oli «punaseid» ja «oranže» patsiente, kelle seisund oli eluohtlik ning kes vajasid kohest vältimatut arstiabi, eelmisel aastal EMO-s 218 (tunamullu 230). Stabiilses ja mitteeluohtlikus seisus «kollaseid» patsiente loeti kokku 7603 (8213) ja mitteerakorralisi «rohelisi» patsiente käis läbi 6986 (7082).

Ülemarst lisas, et eelmise aasta viimasel päeval käis erakorralise meditsiini osakonna 43 ja uue aasta esimesel päeval 47 haiget. 

«Pühadeaegsed tervisehädad on erinevad, kuid ikka annavad tooni alkohol, traumad ja liigsöömine. Liigne pidutsemine ägestab lisaks kroonilisi tõbesid, sealhulgas seedetrakti-, südame- ja muid haigusi. Aasta lõpust on tõusutrendis viirushaigused,» rääkis ta. «Aastavahetus on alati väga töine. Kiidan EMO töötajaid, kes teevad rasket tööd nii ööl kui päeval, puhkamata ka siis, kui teised pidutsevad.» 

Patsiendid

Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakonnas abi vajanud patsiendid

  • 2010 – 15 944
  • 2011 – 15 988
  • 2012 – 15 684
  • 2013 – 15 897
  • 2014 – 15 645
  • 2015 – 15 965
  • 2016 – 15 525
  • 2017 – 14 843

Allikas: Viljandi haigla

Tagasi üles