Oja koolis õpetatakse ilma loata neljanda klassi materjali

FOTO: Marko Saarm; Peeter Kümmel /montaaž

Oja kool tegutseb Ingeri majas. Ministeerium tuvastas seal järelevalve käigus suure hulga puudusi. Tahvlil on vaid osa neist, mis tuleb etteantud tähtajaks kõrvaldada.

​Haridus- ja teadusminiseeriumi riikliku järelevalve tulemustest selgus, et üheksa õpilasega Oja koolis oli kolm last kolmandas klassis teist korda, sest koolil pole tegevusluba neljanda klassi õppesisu õpetamiseks. 

Et 2015. aastal Viljandis tegevust alustanud Oja koolile on antud tähtajaline tegevusluba viia õppetööd läbi vaid esimeses kooliastmes ehk kuni neljanda klassini, oli kool teist korda kolmandas klassis õppivate laste vanematele lubanud, et lastel aidatakse neljanda klassi materjali omandada ja kooli nõukogu võib otsustada viia õpilase kolmandast otse viiendasse. 

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid märkis, et kuna koolil teises kooliastmes õpetamiseks luba pole, võib juhtuda, et kaks aastat kolmandas klassis olnud õpilased järgmisel aastal viiendasse siiski ei pääse. Sellele juhtis ta ka lastevanemate tähelepanu ja soovitas neil väga hoolsalt läbi mõelda, kuidas oma last sellisel juhul toetada.

See on vaid killuke riikliku järelevalve tulemustest Oja koolis. Välja toodi kümneid rikkumisi ja direktorile tehti 33 ettekirjutust, millest enamiku peaks kool suutma korda teha 1. veebruariks. 

Hille Voolaidi sõnul tehtud ettekirjutuste arv iseenesest koolis toimuvat ei peegelda, aga kõige tähtsam on nende sisu ja see, mida on vaja ette võtta. 

Spordisaali asendab linnaruum

Sakala toob välja veel mõned puudujäägid, millele ministeerium viitas. Kui Oja koolis järelevalvet tegemas käinud haridus- ja teadusministeeriumi töötajad küsisid õpetajalt, kus on kirjas seadusega ettenähtud kodukord, said nad teada, et õpilased on kirjutanud kodukorra endale ise ning see on köidetud joonistusplokki. 

Et Viljandi vanalinnas Pikal tänaval Ingeri maja ruumides tegutseval erakoolil pole tingimusi kehalise kasvatuse tundide korraldamiseks, esitas kool tegevusloa taotlemisel 2015. aastal ministeeriumile muu hulgas üürilepingu, mille kohaselt saab ta kasutada Heimtali põhikooli spordihoonet. Möödunud aasta novembris koolil kehtivat lepingut spordihoone kasutamiseks polnud ning lapsevanema jutust selgus, et kehalise kasvatuse tundide ajal hoopis riisutakse või matkatakse. Kooli koordinaatori sõnul saavad lapsed piisava koormuse kätte iga ilmaga õues olles ja linnaruumi võimalusi kasutades. 

Seaduse järgi tuleks õpilastele tagada iga 45-minutilise õppetunni järel vähemalt kümne minuti pikkune vahetund. Järelevalve tegemise ajal alustati koolipäeva poolteisetunnise õppega, millele järgnes veerandtunnine paus. 

Töölepinguid vaadeldes selgus, et koolis on tähtajaline tööleping sõlmitud kolme õpetajaga, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele. Ka polnud koolis õpetajate haridust tõendavaid dokumente või olid need hariduse infosüsteemis EHIS ebatäpsed: kui üks õpetaja oleks pidanud selle järgi õpetama võõrkeelt, siis tegelikult osutus õpetatavaks aineks kodulugu ühes mulgi keelega.

Vigade parandamine käib

Hille Voolaid tõi välja, et üks suuremaid üllatusi oli see, et õpetajatööks vajalik ettevalmistus oli koolis töötavatest õpetajatest ainult ühel. Lisaks see, et koolis ei ole õpilastele tagatud tasuta tugiteenuste, näiteks psühholoogi või logopeedi teenuse kättesaadavust. Ometi tõid Voolaidi sõnul vanemad välja, et valisid Oja kooli just seetõttu, et nende lapsed vajavad väiksemat kollektiivi, kui on tavakoolis. Seega oleks neile eriti oluline ka tugiteenuste kättesaadavus. Samuti tekitas küsimusi õppekava täitmine, sest õppetegevus polnud koolis korralikult dokumenteeritud.

See, et puudustele on viidatud 20 lehekülje jagu, kooli koordinaatorit Piret Anieri ei heiduta – vastupidi, tema sõnul on käimas suurepärane koostöö ja intensiivse arengu etapp. «Tegemist on korralise ja oodatud järelevalvega. See on alustavate koolide puhul tavapärane protseduur,» märkis ta. Anier kinnitas, et on seni nõutud ettekirjutuste dokumentatsiooni ministeeriumile tähtajaks esitanud. 

«Me austame seadust ja loodust. Meie eemärk ongi olla omanäoline kool, kus sirguvad julged, iseseisvalt mõtlevad ja loovad inimesed, kes märkavad üksteist, inimesi enda ümber ja kelle üle on Eestimaa tulevikus uhke,» lisas kooli eestvedaja. 

Kooli sulgemist pole Piret Anier kaalunud. «Meil pole võimalik sulgeda kooli vanemate soovide ja vajaduste tõttu. Me vastutame vanemate ja laste ees,» lausus ta ning lisas, et nende pilk on suunatud tulevikku ja nad teevad koostööd näiteks Uppsala ülikooliga jätkusuutliku arengu hariduse õppekava väljakujundamiseks.

Kooli tegevusluba on tähtajaline ja kehtib käesoleva aasta 31. augustini. Uue tegevusloa väljastamiseks peab kool taotluse esitama hiljemalt 1. aprillil. Ministeerium kaalub uue järelevalve tegemist käesoleva õppeaasta kevadel, aga see otsustakse siis, kui kool on esitanud ettekirjutuste täitmist tõendavad dokumendid.

Tagasi üles