Rahvakultuuri keskus kolib Viljandisse alanud aasta jooksul

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandimaa kultuuriasutuste juhid toetavad plaani rahvakultuuri keskus Viljandisse kolida ning kinnitavad, et maakonnas pulbitseb vilgas kultuurielu. Pilt on tehtud ühel Eesti rahvarohkemal, Viljandi pärimusmuusika festivalil.

FOTO: Elmo Riig

​Valitsuse otsusega kolib rahvakultuuri keskus Tallinnast Viljandisse käesoleva aasta jooksul. Kus täpselt see Viljandis tööle hakkab, pole veel selge, kuid kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsev keskus on välja kuulutanud konkursi endale juhataja leidmiseks.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus kinnitas, et keskus hakkab Viljandisse kolimist ette valmistama, et avada uues asupaigas uksed teisel poolaastal.

«Analüüsi riigiasutuste paiknemise kohta tegi rahandusministeerium,» selgitas Kompus. «Pealinnast saab välja viia selliseid töökohti, mille puhul töötegemine ei sõltu konkreetses asukohas paiknemisest. Rahvakultuuri keskuse funktsioone on kindlasti võimalik täita väljaspool pealinna.»

Uus juht, uued reeglid

Meelis Kompus lisas, et töökohtade ümberpaigutamine tuleneb rahandusministeeriumis 2016. aasta juunis valminud riigiülesannete analüüsist, mille üks peatükk käsitleb asutuste pealinnast väljaviimist.

Rahvakultuuri keskuse direktor Aivi Lintnermann kinnitas, et Viljandisse tuuakse kõik 18  keskuse töökohta. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on pakkunud ruume endise maavalitsuse katuse all, kuid et keskusel on neis asjus ka muid mõtteid, pole kindel, et see just nimetatud hoones tegutsema hakkab. 

Keskuse töötajad on kolimisplaanile varem teravat vastuseisu avaldanud. Kultuuriminister Indrek Saarele läkitatud pöördumises toonitasid nad, et kuna paljud asutused, kellega keskusel suhelda tuleb, töötavad pealinnas, ei oleks sealt ära kolida mõistlik. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et kolimise mõju ei ole analüüsitud ning keegi ei oska hinnata, milliseid tagajärgi aastakümnetega kujundatud hästitoimiva süsteemi lõhkumine kaasa toob.

Pöördumisele töötajate nimel toona alla kirjutanud Lintnermann ütles nüüd, et ta ei ole oma arvamust muutnud, kuid võimu vastu ei saa. Millised on tema kui keskuse pikaajalise juhi plaanid, pole samuti veel selge. 

«Mina isiklikult ei plaani oma elamist Viljandisse üle kolida,» kinnitas Lintnermann. «Viljandisse kolimist ei toeta kindlasti ka teised keskuse töötajad. Inimesed kaotavad ju töö – miks see peaks neile meeldima? Keegi pole suutnud meile seni selgitada, miks kolimine hea peaks olema. See, et valitsus on kindla otsuse teinud, ei muuda ju meie arvamust.»

Meelis Kompuse kinnitust mööda teab kultuuriministeerium, et märkimisväärne osa rahvakultuuri keskuse töötajatest pole huvitatud Viljandisse kolimisest. «Samas on kultuuriministeerium juba varem öelnud, et rahvakultuurialast kompetentsi kandvad inimesed ei ela üksnes Tallinnas,» jätkas Kompus. «Neid inimesi on üle Eesti. Näiteks maavalitsuste töö lõppemisega on vabanenud hulk töötajaid, kellele on tuttav riigiasutuste toimeloogika ning kes kannavad samamoodi valdkondlikke teadmisi. Seega uued konkursid korraldatakse teadmisega, et töötegemise koht on Viljandi. Sisemised töökorralduse reeglid Viljandis peab paika panema asutuse juht.»

Optimistlik ministeerium

Aivi Lintnermanni hinnangul seisab igal juhul ees aasta nuputamist, kuidas ja mil moel edasi tegutseda. On võimalik, et keskuse korraldatavad üle-eestilised koolitused jätkuvad endiselt pealinnas.

«Praegu on kindlasti väga vara öelda, kuidas see kõik täpsemalt olema saab,» nentis ta. «Ainus kindel asi on see, et keskus tuleb Viljandisse, kuid kuhu täpselt ja missuguses koosseisus, ei oska ma öelda.» 

Meelis Kompus toonitas, et Viljandisse on koondunud palju rahvakultuuri kompetentsi. 

«Näiteks asuvad linnas kultuuriakadeemia ja pärimusmuusika keskus ning koostöös nende asutustega on Viljandis head võimalused rahvakultuuri koolituste korraldamiseks,» rääkis Kompus. «Koolituste korraldamine on keskuse põhitegevus. Et kultuuriakadeemias paiknevad nii akadeemiline kui ka täiendusõpe, siis teadmiste ühendamisest ja vahetamisest võiks täiendusõppe vorm ja kvaliteet veelgi kiiremini täiustuda. Sellest võidab kogu valdkond.»

Kompus lisas, et keskuse Viljandisse toomist toetavad kohalike suuremate haridus- ja kultuuriasutuste juhid, kes saatsid ministeeriumile sellekohase kirja mullu sügisel.

Tagasi üles