Vallad on kruusateede korrashoiuga püsti hädas

FOTO: Marko Saarm

Rimmu ja Uue-Kariste vahel kulgev kruusatee on pildistatud aasta tagasi, kuid samasuguseid olusid võib maakonna teedel näha praegugi.

Ehkki pehmel talvel pääsevad vallad lumelükkamisest, ei ole nende elu kergem, vaid keerulisem, sest kruusateid on väga raske korras hoida.

Mulgi vallavanem Peeter Rahnel tõdes, et teed on pehmed ja aukus, aga vihmasadude ajal ei ole mõtet neid hööveldada.

«Inimeste pahameel on suur, nad ei saa aru, et meie pole külmapoissi minema ajanud,» rääkis Rahnel. «Kui mõni inimene taas õudselt kirub, olen talle juhatanud kätte maanteeameti kord Sakalas üllitatud kirjatüki, kus on öeldud, et kevadel ja sügisel ongi kruusateed pehmed ja vajuvad läbi.»

Raputab proteesid lahti

Endises Suure-Jaani, nüüdses Põhja-Sakala vallas teede korrashoiu eest vastutav Are Aua tunnistas, et inimeste pahameel on suur, aga teha pole tõesti midagi.

«Kruusateedele on niisugune ilm olnud hukatuslik. Kui ilmad vähegi lubavad, täidame auke kruusa pealeveoga ja hööveldame teid siledaks, aga vihmadega seda teha ei saa. Kohati on nagu  Soomaal: teed on vee all ja kaevame kraave,» sõnas ta. «Teed on alatasa aukus, inimestest on kahju, see lõhub autosid ja raputab proteesid lahti.»

Viljandi abivallavanem Rein Anton nentis, et talvel lumelükkamiseks kulutamata raha kulub pika kevadise ja  sügisese teehoolduse peale märkamatult ära.

Metsaveokid teevad kurja

«Ideaalne ilm oleks kõrgrõhkkond temperatuuriga –10 kraadi talvel ja +20 suvel,» lausus ta. «Praegustes tingimustes passime kogu aeg ilma: kui on üks-kaks päeva kuiv olnud, oleme proovinud kohe mõne tee ära hööveldada. Kui teeaugud on vett täis, teeb höövel olukorra hullemaks: teekatteks jääb vedel kruus ja pärast esimest raskeveokit on tee seisund veel hullem.»

Peeter Rahneli sõnutsi muudab olukorra keerulisemaks asjaolu, et vahel püüavad metsaveoautod pehmest teest välja tegemata ikkagi ka puitu välja vedada. Siis läheb asi päris hulluks ja teed parandada on väga raske. «Viljandimaal on ka väidetavalt kõige vähem kattega teid, selles mõttes oleme kõige õnnetumas seisus. Elame väga kaasa, kui inimesed ei saa liikuma. Selline see elu praegu on,» nentis Rahnel.

Osaühingu Sakala Teed juhataja Toomas Leppik ütles, et valdade mure on põhjendatud ning teede korrashoid on äärmiselt keeruline ja kulukas. «Ikka ja jälle tuleb saata masinaid teid hööveldama, tasandama ja siluma. Vihmaste ilmadega põhjalikku hööveldamist teha ei tasu, muidu tekib porikiht, mida mööda on ülimalt ebamugav sõita. Meie teeme ka hädahööveldamist: lõikame auklikel teedel harjasid veidi madalamaks. Just selle mõttega, et asi ei läheks nii hulluks, et üldse sõita ei saa.» 

Tagasi üles