Uue aja nuputelefon viitab minevikule

FOTO: Aivar Aotäht

Vasakus käes on algupärane Nokia 3310 eelmisest sajandist ja paremas mullu ilmavalgust näinud Nokia 3310 3G.

​Mind kui ühes Ericssoniga sirgunud mobiilsidehuvilist valdab Nokiat käes hoides kahetine tunne. Vanasti mulle Nokia ei meeldinud. Nüüd aga on see nimi justkui sild hullutava tänapäeva ja nostalgilise mineviku vahel. 

Tegelikult olen tasapisi end uuema aja Nokia nuputelefonidega juba kurssi viinud. Näiteks praegu on mul põhitelefoni kõrval hallata paar aastat tagasi ilmale tulnud Nokia 105. Ericssoni fännina tunnistan, et see mudel on lihtne ja loogiline.

Eelmise aasta lõpus mõtlesin hetkeemotsiooni ajel, et prooviks õige järele, mis masti tegelane on kunagise kultustelefoni Nokia 3310 teine järglane Nokia 3310 3G, mis jõudis rahva sekka mullu sügisel. Olgu siinkohal täpsustatud, et esimene järglane, samuti Nokia 3310, sündis eelmise aasta alguses. Hiljem täiendas tootja valikut 3G-võimelise mudeliga.

Sakalale tuli appi Elisa, kes saatis telefoni proovimiseks. Algul kogemata ilma 3G-võimekuseta ja seejärel teise mudeli koos sellega. Nii aga ongi hea mõlemat välimuselt võrrelda ja nentida, et kaks eelmise aasta mudelit näevad välja peaaegu identsed.

Hoopis teine tunne on kõrvutada omaaegset ja tänapäevast versiooni. Mingi sarnasus justkui oleks, kuid seda peab tahtma näha.

Kolleeg Karl-Eduard Salumäe uuris uut Nokiat pisut ja sõnastas sedasi: «Uus 3310 näeb välja, nagu keegi oleks Z-generatsiooni disainerile kirjeldanud, milline on vana 3310, ja selle kirjelduse põhjal siis uus telefon sündiski.»

Päriselt ilusam kui pildil

Minu isikliku arvamuse kohaselt paistavad nii uus Nokia 3310 kui Nokia 3310 3G päris elus välja ilusamad kui pildil. Hall korpus mõjub üksjagu asjalikult, värvilisemad isendid meenutavad pigem lelusid. Siin peitubki uue aja nuputelefonide üks hädasid: enam ei taheta teha elegantseid ja soliidseid nuputelefone, selle asemel on peamised märksõnad odavus ja isegi lapselikkus.

Uus telefon on vanast laiem, õhem ja ümaram, meenutades mõneti kulunud seepi. Kõige rohkem on möödaniku olemust disainitud ehk nuppudesse. Täiesti puudub sarnasus ekraanidel: üks oli väike ja mustvalge, teine on suurem ja võimekas värve kuvama.

Uue telefoni korpus on plastist, aga tundub turvaliselt tugev. Ei kriuksu ega ka paindu. Või natuke siiski: kui olen telefoni kaks SIM-kaarti susanud ja tagakaane kinni pannud, jääb see ühest kohast veidi vetruma. Märkan seda, kui võtan telefoni puhastamiseks pihku: lapiga korpusele kerget survet avaldades hakkab telefon ühest kohast naksuma.

Matjas plast näpujälgi ja mustust eriti ei kogu. Mattpinna puudutamine loob hea tunde, kuid telefon võib kuivast käest ootamatult maha libiseda.

Tänapäeva Nokia 3310 ekraan on kergelt kumer. Arvan, et nii võib see keskelt kiiremini kuluma hakata. Julgen kahelda, et lihtsa ja odava telefoni ekraan on kriimukindel. Ühtlasi tundub see olevat suurendusklaasi efektiga, aga kohati on kiri ikka kribuvõitu.

Ekraani all lähestikku asuvate juhtnuppude käsitsemine nõuab harjumist. Suurenäpumeestel poleks lihtne. Paraku ilmneb nuppude puhul ka üks miinus. Hämarates oludes on nende taustavalgus niisugune, et pisikesed tähed paistavad selle valgel nupuga samas toonis – nii on sõnumi puhul õigeid tähti leida üsna tülikas.

Kahe süsteemi ristand

Mina olen nuputelefoni pidev kasutaja alates 1998. aasta 5. jaanuarist, kuigi olen olude sunnil pidanud end kurssi viima ka nutitelefoni hingeeluga. 2017. aasta Nokia 3310 3G menüü tekitab algul mõningast võõristust. See on justkui klassikalise nuputelefoni ja moodsa nutitelefoni ristand – pole päris üks ega teine.

Menüü ise on üles ehitatud ikoonidega. Algul vaatasin, et telefonis on vaid kuus ikooni ehk kuus võimalust menüüsse siseneda. Lappasin neid läbi ega leidnud üles «Seadeid». Puhtjuhuslikult avastasin, et menüüvalik jätkub, kui pilti nii-öelda allapoole kerida. Menüü jätkumisest annab aimust ekraani alumine serv, mis on kergelt hallikas ja kust kumavad läbi teised valikud. Paraku märkab silm seda vaid siis, kui telefoni piisavalt kaldu hoida – muidu on taustavärv ühtlaselt must.

Hea võimalus on ikoone oma parema äranägemise järgi teisaldada. Nii on korraga ekraanil kasutajale kõige olulisemad valikud ja needki temale õiges järjekorras.

Tükk aeg jändan sellega, et kaotada telefoni ooterežiimi taustapilt ühtlase tausta vastu. Lõpuks leian lahenduse: teen telefoni kaameraga pildi pimedas vannitoas ja sätin selle taustaks. 

Elisale teadaoleva info põhjal on Nokia 3310 3G kogu Baltikumis müügil kahe SIM-kaardi pesaga. Telefoni mahub nii-öelda keskmise suurusega kaart: mitte nii tilluke, kui vajab tavaline nutifon, ja mitte nii suur, kui tahab vana kooli nupufon.

Tootja andmeil on kahe SIM-kaardiga versioon paraku vähem võrguvõimekas kui samuti tootmises olev ühe SIM-kaardiga mudel. 

Ühe SIM-kaardiga telefonimudel suudab töötada 3G-võrgus sagedustel 850, 900, 1900 ja 2100 MHz, samuti GSM- ehk 2G-võrgus sagedustel 850, 900, 1800 ja 1900 MHz. Kahe SIM-kaardiga telefonimudeli esimene SIM tuleb toime 3G-võrgus sagedustel 900 ja 2100 MHz ning 2G-võrgus sagedustel 900 ja 1800 Mhz. Teise SIM-i puhul on valik veelgi kesisem: vaid 2G-sagedused 900 ja 1800 Mhz.

Telefon laseb oma menüüs valida, kas ja millist SIM-kaarti eelistada nii kõnede tegemiseks kui interneti kasutamiseks. Nii on mõistagi mõttekam valida interneti tarvis 3G.

Nokia 3310 3G saab hakkama paljude veebilehekülgedega, mida ta väikese ekraani tarvis kohandab ja seega suurest netimahu kulutamisest säästab. Aga kõik ei toimi päris niimoodi nagu nutitelefonis. Näiteks videod ei mängi. 

Kui läksin Sakala ja Postimehe veebiküljele, avanes sellest vaid kitsas arusaamatu rida ülevalt alla ekraani vasakus servas. Kitsas oli see isegi väikese ekraani mõistes, olles vähem kui sentimeetrilaiune. Samas pakub telefon võimalust liigutada ekraanil väikest ruutu ja kui see soovitud paika sättida, saab just tolle koha tervele ekraanile suurendada. Et seejärel juhtklahvidega lehekülge üles-alla või vasakule-paremale liigutada.

Erinev kõnekvaliteet

Nokia 3310 3G telefoniraamat suudab enamat kui lihtsamad Nokia nuputelefonid. Iga kontakti kohta saab kirjutada ees- ja perekonnanime, kolm telefoninumbrit, e-aadressi ja sünnipäeva ning määrata spetsiaalse helina.

Meenutan, et lihtsamatel Nokia nuputelefonidel on iga nime juurde võimalus lisada vaid üks number ja nimi võib olla maksimaalselt 16 tähemärki pikk. Kas ja mis on Nokia 3310 3G puhul nime tähemärgilimiit, ma ei teagi. Toksisin huvi pärast eesnime kohale 30 tähemärki ja ikka saanuks edasi kirjutada.

Lõpuks aga nuputelefonide puhul ilmselt kõige tähtsamast – kõnekvaliteedist. Keeruline on seda objektiivselt hinnata, nõnda tuleb leppida subjektiivsete arvamustega.

3G- ja vahel võrdluseks ka 2G-võrgus kasutasin Telia SIM-kaarti ning ainult 2G-võrgus oli Elisa SIM-kaart. Esimene kõne Telia 3G-võrgust teisele Telia 3G-võrgus olevale telefonile – nutitelefonile – oli ootamatult kehva kvaliteediga. Jutt oli küll arusaadav, aga mõlemale osapoolele kostis teise hääl väga võõralt. Kui tegin prooviks kohe teise kõne Elisa 2G-võrgust, tundus asi parem, kuid teatud võõras kõla jäi alles.

Helistasin järgmistel päevadel korduvalt samale inimesele ja siis näis kõnekvaliteet aeg-ajalt parem olevat – seda nii ühe kui teise SIM-kaardi teenuseid kasutades. Aga võib-olla olin telefoni pakutava kõne olemusega juba mõneti harjunud.

Kolleeg Sigrid Koorep, kes näppis kõnealust telefoni mõne minuti, ütles, et Telia 3G-võrgus oli kõnekvaliteet väga kehv, aga Elisa 2G-võrgus hea.

«Üldiselt tekitas telefon toreda nostalgilise tunde,» lisas ta. «Kiiduväärt, et selles on olemas ka Nokia ussimäng, ehkki vana ajaga võrreldes muutunud kujul. Endale ma seda Nokiat ei tahaks, sest olen harjunud nutitelefoni ja suure ekraaniga. Aga nii mõnigi sõber, kes kuulis, et ma seda uut 3310 katsusin, ütles, et oh, ta tahaks ka seda uurida.»

Kellele mõeldud?

Kolleeg Margus Haav meenutas, et vanadel headel aegadel, kui kõnealuse telefoni originaalmudel ehk päris Nokia 3310 müüki jõudis, oli see erakordselt kõva sõna.

«Disain oli futuristlik ja välist antenni ka polnud – täielik tulevik. Hind oli muidugi sellele vastav,» rääkis ta. «Uue versiooni puhul üllatas, kui väike ta tegelikult tänaste nutitelefonidega harjunud peos tundub – kämmal ei ole ju ometi nii palju suuremaks läinud! Helistada saab kenasti, aga internetti jõudmist ei suutnud ma kannatamatu inimesena ära oodata ning kindla peale ei ole sellel ekraani suurust arvestades ka erilist mõtet.»

Haava sõnul jääb veidi hämaraks, kas tegemist on pigem retroihalusele rihitud trendika kontseptsiooniga või praktilise nuputelefoniga hinnatundlikumale vanema põlvkonna tarbijale.

Kelle võiks see telefon siis sobida? Raske isegi öelda. Minu käes oli see mitu nädalat ja julgen arvata järgmist. 

Sellele, kes tahab väga lihtsat nuputelefoni, võib Nokia 3310 3G natuke ebamugav tunduda. Ei, see pole halb nupukas – üldine mulje on pigem sümpaatne. Võib-olla sobib see pihupärane aparaat kunagisele Nokia fännile näiteks teiseks telefoniks, mida võtta kaasa oludesse, kus hinnalist nutitelefoni kasutada ei soovi. Ehk on meie seas neidki, kelle truu vana kooli Nokia 3310 enam hästi ei tööta ja lõpuks oleks vaja uus telefon soetada.

TIPP

Elisa mullu detsembris müüdud nuputelefonide esiviisik

  1. MyPhone 3310 Dual SIM
  2. Nokia 3310 3G Dual SIM
  3. MyPhone Halo 2
  4. Nokia 216 Dual SIM
  5. Nokia 230 Dual SIM
  • Elisa müüdud telefonidest moodustasid nuputelefonid detsembris 14,62 protsenti ja nutitelefonid 85,38 protsenti.
  • Elisa klientide seas on jätkumas suund, et kui eakamad kliendid vahel eelistavadki suurte nuppudega telefoni pidevaks kasutamiseks, siis Nokia uus vana kultustelefon soetatakse pigem nutitelefonile lisaks.
  • Klientidelt on kuulda tagasisidet, et praegu on nuputelefon pigem tore aksessuaar, mida kasutada vahel nutitelefoni asemel, kuid ainult sellega igapäevaelu enam praegustele standarditele kohaselt korraldada ei saa.

Allikas: Elisa

Tagasi üles