:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7472005t1h5403.jpg)
VILJANDIMAAL NAPIB kortereid, elamuid ja ka korralikke maamaju. Inimesed sooviksid aga investeerida nii uude kodusse kui üürikinnisvarasse.
Viljandis hoiavad müüki tagasi laenutingimused ja väike valik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi inimesed tahaksid alanud aastal osta rohkem kinnisvara, aga pankade karmistunud laenutingimuste tõttu ei ole neil seda võimalust. Just laenutingimused mõjutavadki 2018. aasta Viljandimaa kinnisvaraturgu olulisel määral. Osa inimesi otsustab üürimise kasuks ka seepärast, et müügipakkumiste valik on väike.
KUI PAAR AASTAT tagasi oli Viljandi turul pakkuda keskmiselt kümme üürikorterit korraga, siis seoses investeeringutega on pakkumiste hulk suurenenud ja pakkumises on kogu aeg umbes 30 korterit. On tunda, et see ei ole ikkagi piisav, ning investeerimine jätkub. Et müügipakkumiste hulk on vähenenud ja investeeringuteks sobivaid kortereid napib, ei teki ka üüriturule sobivaid kortereid.
Pakkumises on mitu Leola Kinnisvara arendatud korterelamut, mille korterid on saadaval nii ostmiseks kui üürimiseks. Et osa inimesi ei soovi üürida korterit, mis on samal ajal müügis, on valik üüriturul neile veel väiksem.
Et järelturu korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud ja pakkumiste hulk vähenenud, on Viljandis kindlasti potentsiaali väiksemamahulistele uusarendustele.
Äripindade üürimise vastu huvi tundvate inimeste hulk kasvab samuti, aga tänapäevastele tingimustele vastavaid korralikke äri- ja büroopindu on väga raske leida. Ootame Uku keskuse laienemist, mis peaks sügiseks teoks saama.
KLIENDID SOOVIVAD kõige rohkem osta kahe- ja kolmetoalisi kortereid nii endale koduks kui ka investeeringuks. Eelistatud on madalamad korrused. Kui otsitakse kodu, soovitakse kõige parema meelega täielikult renoveeritud korterit, investeeringuks eelistatakse remonti vajavat.
Et Viljandis uusarendusi napib, on järelturul hinnas täielikult renoveeritud korterid ning renoveeritud ja soojustatud korterelamud. Kliendid on liikunud oma korteriotsingutega ka Viljandi lähiümbruse asulatesse. Sealsete korterite hinnad on seetõttu samuti kasvama hakanud.
Et järelturu korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud ja pakkumiste hulk vähenenud, on Viljandis kindlasti potentsiaali väiksemamahulistele uusarendustele. Viljandi inimene ei ole veel valmis ostma korterit paberil, ta soovib näha valmis kortereid.
Maramaa puiesteel asuv 13 korteriga pooluusarendus valmib juba jaanuaris. Pooltele korteritele on ostjad leitud ja korterelamu valmimisega on huvi kasvanud. Ka Trepimäe lähedusse Oru tänavale on oodata üht uut väikest korterelamut ning mõtteid on veel mitmel arendajal.
ELAMUTURUL OTSIVAD inimesed uuselamuid, mida Viljandis ja selle lähiümbruses pole üldse pakkuda. Seetõttu otsitakse ka kuuekümnendail ja seitsmekümnendail valminud maju, mille valik on samuti väike. Viljandi vajab elamute uusarendust, kas siis valmis majade kujul või võimalusega ise ehitada.
Kliendid otsivad ka maamaju, mis asuvad kuni 20 kilomeetri kaugusel Viljandist. Maamajade ostutingimusi on pangad karmistanud: nõutakse tualeti olemasolu hoones ja pesemistingimusi. Heas korras maamajade valik on väike.