Repliik. Pange tuled põlema!

Üllar Priks Foto: Marko Saarm / Sakala

Teate, mulle meeldib hirmsasti autoga sõita. Õnneks on mu elus üksjagu seda laadi hobisid ja kohustusi, mis sunnivad rooli istuma. 

Suuremalt jaolt juhtub see just öisel ajal. Sõidutunde on aastatega kogunenud üksjagu ja muu hulgas olen päris kenasti õppinud märkama pimeduse varjus kulgevaid metsloomi. Aiman maastiku järgi, kus võib auto ette astuda põder, tean, kuidas käitub esitulede valgusvihku takerdunud jänes, ning oskan oodata üle tee silganud kitse järel tulemas veel kolme-nelja tema liigikaaslast.

Ühesõnaga võin väita, et tunnen metsarahva hingeelu ja marsruute. Mitte ehk nii hästi kui jahimehed, aga siiski. Mida ma aga ei oska aimata ja mis mind iga kord jahmatama paneb, on autojuhtide käitumine. Ohtlikest manöövritest ja kihutamisest on räägitud juba küllalt, aga kui keeruline on läbipõlenud pirni väljavahetamine? Üksiku õnnetu seasilmaga põristavaid riskikullereid liigub meie teedel uskumatult palju ja nad on liikluses vähemalt sama ohtlikud kui metsloomad.