Mida oodata 2018. aastal?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mihkel Nestor

FOTO: Jaanus Lensment

MAAILMAMAJANDUSE käekäigu ennustamine 2018. aastal ähvardab ilmselt nii mõndagi analüütikut lõhestunud isiksuse sündroomiga. Kui läheneda ülesandele matemaatiliselt, viitavad nii reaalsed majandusnäitajad kui ka erinevad ettevaatavad indikaatorid kindla ja laiapõhjalise majanduskasvu jätkumisele. Teisalt tekitavad peaaegu kõigi varaklasside mõõdutundetu hinnakasv ja sünged pilved maailmapoliitikas tunde, et praeguse turusentimendi pea peale pöördumine võib toimuda üleöö.

Elu viib edasi vaid optimism ja kõige tõenäolisema, niinimetatud peavoolustsenaariumi kohaselt jätkub tänavu laialdane majanduslik tõusulaine. Peaaegu kõik maailma suuremad majandused on vähemalt iseenda lähiajalugu arvestades saavutanud hea kasvuhoo, mille järsk lõpp näib praegu siiski ebatõenäoline.

TEISTEGA VÕRRELDES on majandustsükli hilisemasse faasi jõudmas USA, kus erinevalt teistest suurtest keskpankadest tõstis föderaalreserv 2017. aastal intressimäära koguni kolmel korral. Sellest hoolimata peaks USA majanduskasv tänavu kiirenema 2,6 protsendini. Ühendriikide niigi tugevat sisenõudlust soosivad tänavu nii maksureform kui kiirenev palgakasv.

USA-st ei jää palju maha ka eurotsoon, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) peaks prognoosi kohaselt sel aastal suurenema 2,3 protsendi võrra. Euro­ala majandus sai jalad alla USA-st oluliselt hiljem, mis tähendab suuremat ressursside alakasutust ja potentsiaali kauem kestvaks tõusuperioodiks.

Arenevatel turgudel jääb pilt riigiti endiselt erinevaks. Hiina majanduskasvu aeglustumine jätkub plaanitud tempos ja peaks 2018. aastal tähendama 6,6-protsendilist SKT tõusu – kui mitte muidu, siis vähemalt statistikaameti kaasabil. Indias külvab peaminister Narendra Modi ettearvamatu majanduspoliitika segadust, kuid areneva majanduse orgaaniline kasv koos keskpanga intressilangetuse positiivse mõjuga peaks tänavu majandust kergitama 7,5 protsendi võrra.

Majanduskasv tuleb aeglasem Brasiilias ja Venemaal, kes üritavad tasa teha eelnevate aastate majanduslanguse vältel kaotatut. Kuigi ootused kahe riigi majanduskasvule on suhteliselt sarnased, kahe protsendi kandis, on nafta hinna oodatust kiiremast kasvust rohkem võita just viimati mainitul.

KUI REAALMAJANDUSE poolel on ootused optimistlikud, siis olukord poliitikas ja finantsturgudel tekitab kõhedust. Ebakõla on paradoksaalne: kui majanduselus näib tõusuperiood kergitavat kõiki paate, siis välispoliitikas kuhjuvad riskid igal rindel.

Pärast 2016. aasta populistide võidukäiku andis 2017. aasta Euroopale natuke hingamisruumi, ent ükski suurtest probleemidest pole leidnud lahendust ja äärmuslikud poliitikud on endiselt populaarsed. Läbirääkimised Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust on seni edenenud, kuid raskemad küsimused ootavad alles ees.

Korea poolsaarel tekitab olümpiamängude eel ärevust USA presidendi ja Põhja-Korea diktaatori tuline sõnasõda. Mõlema mehe ettearvamatu loomus võib päädida ka lubatu elluviimisega. Lisaks tumestab regiooni tulevikku aina agressiivsem Hiina, kes soovib oma mõjuvõimu laiendada. Praegu näib ka tõenäoline, et tänavu hakkab Trump oma teravat retoorikat kaubanduspartnerite suhtes vähemalt osaliselt ellu viima ning võib endaga kaasa tuua kui mitte otsese kaubandussõja, siis vähemalt teatud piiranguid vabale kaubavahetusele.

Niisuguste poliitiliste riskide puhul tõenäosusprotsendi pakkumine on aga enesepettus. See tähendab, et praegu ei arvesta nende ilmnemisega majandusprognoosid ega finantsturud. Kuid milline oleks maailmamajandus, kui hullud stsenaariumid tõesti lahti rulluks?

OMAETTE TEEMA on finantsturgude praegune tase. 2017. aastal tegid tugeva tõusu kõik maailma olulisemad aktsiaturud. Tõeliselt taevase kõrguse on saavutanud USA ettevõtete aktsiad.

Eufoorilise finantsturu ehk kõige piltlikumaks ilminguks oli krüptorahade hullus. Kuigi paljud professionaalsed investorid võtsid juba lõppenud aastal konservatiivse positsiooni, eeldades, et eriti USA turul ülikõrgeks muutunud hinnatase ei saa olla kestlik, pole ettevaatus end ära tasunud ja ralli kestab.

Kuigi ettevõtete 2018. aasta majandustulemused tulevad tugevad, on väga raske ennustada, millal katkeb turuosaliste kannatus hinnaralliga kaasaminemisel ja otsustatakse tulu realiseerida. Seetõttu võib eeldada, et vähemalt eelmisel aastal püsinud rekordiliselt madal volatiilsus ei jää kestma.

RAKETID EESTI taevas õnneks ei lenda ja ka erinevate varaliikide hinnakasv on siin olnud vähemalt ühes tempos üldise jõukuse suurenemisega. Kõikide märkide järgi peaks 2018. aasta osutuma Eesti majandusele edukaks ja kasv laiapõhjaliseks.

Ehk üheks lihtsamini ennustatavaks majanduskasvu allikaks on majapidamiste tarbimiskulutuste suurenemine. Sellest aastast kehtima hakkav tulumaksusüsteemi muudatus jätab rohkem raha kätte eelkõige vaesematele leibkondadele, kelle puhul on suur tõenäosus, et lisandunud raha suunatakse otse tarbimisse. Lisaks toetab julgemat tarbimist endiselt väga soodne olukord tööturul, kus suurena püsivad nii tööhõive kui palgakasv. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv küündima tänavu koguni 4,2 protsendini.

Sisenõudluse teise olulise komponendi investeeringute poolel on signaalid vastakad. Põhivara soetamine hakkas kasvama küll juba mullu, kuid tulemust mõjutasid mõne sektori suurinvesteeringud.

Kõige kindlam on usk ehitusturu aktiivsusesse 2018. aastal. Seda toetab suuresti valitsussektori tegevus. Laulva revolutsiooni põlvkond ja üldine jõukuse suurenemine peaksid veel aktiivsena hoidma ka eluasemeturu, kuigi demograafia tõttu ei kesta suur nõudlus enam kaua.

Varasem ettevõtete laenuportfelli mahu langus pöördus eelmise aasta novembris taas kasvule, mis koos suure tootmisressursside kasutamisega tähendab loodetavasti, et ettevõtjad näevad taas vajadust ja võimalusi oma äri edendamisse ka kapitali panustada. Küll aga hakkab kiire tööjõukulude kasvu tõttu aina tähtsamaks muutuma küsimus, kas piisab senise äri efektiivsemaks muutmisest või tuleb konkurentsis püsimiseks välja mõelda midagi uut, mis loob suuremat väärtust.

Eesti sisemajanduse kogutoodangu kujunemisel mängib kõige suuremat tähtsust ettevõtete võimekus oma kaupa ja teenuseid välisriikides müüa. Ekspordi poolel peaks konjunktuur olema 2018. aastal pigem soodne. Eesti peamiste sihtturgude Soome ja Rootsi majanduskasv tuleb prognoosi kohaselt kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Lisaks tuleb ka euroala majanduskasv viimaste aastate kiireim. Suurim risk on Rootsi ehitus- ja kinnisvaraturu aeglustumine, mis hakkab piirama Eesti puidutööstuse senist tempokat kasvu.

Tagasi üles