Siim Kabrits: Mulgimaa saab meie kaubamärgiks

Siim Kabrits Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Esmaspäeval korraldab riigikogu omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm regionaalminister Siim Valmar Kiisleri osavõtul ümarlaua. 42 sinna oodatud rahvasaadiku seas on ka Viljandimaa esindaja, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Siim Kabrits.

Siim Kabrits, riigikogus on palju töörühmi. Kogemused näitavad, et kui parlamendi nelja-aastase ametiaja algul on neist rohkem kuulda, siis hiljem tuleb nende tegevusest juba vähem teateid. Kui palju, kuidas ja mis vahenditega suudavad toetusrühmad oma valdkonnas ära teha?

Toetusrühmade loomisel on kolm võimalust. Esiteks võib toetusrühma loomise initsiatiiv tulla mõnelt huvirühmalt või kogukonnalt. Teiseks võib see tekkida teemat tähtsaks pidavate riigikogu liikmete ühinedes. Muidugi võib algatus tulla ka kahelt poolt korraga.

Mulgimaa toetusrühma puhul oli tegu viimati mainitud variandiga: selle sünnile aitasid kaasa nii kõnealuse piirkonna omavalitsusjuhtide soov, et Toompeal loodaks Mulgimaa toetusrühm, kui ka minu enda suur huvi propageerida oma kodukanti ja mulgi kultuuri.

Alati ei ole võimalik tulemusi arvudega mõõta. Aga juba võib öelda, et Mulgimaa omavalitsusjuhid tunnevad heameelt, et ettevõtmine hakkab ilmet võtma ja et toetusrühma koosseis on väga esinduslik. Turunduskeeles võiks öelda, et Mulgimaa kujuneb Viljandimaa kõige tugevamaks kaubamärgiks.

Kui suudame selle töörühma kaudu reklaami teha, meelitame piirkonda rohkem turiste või lahkunud elanikke tagasi. Maine tõstmise tõttu mõtleb ehk keegi Viljandimaale maakodu soetada ja ehk saab nii veel mõni talu korda tehtud. Nõnda võib omakorda töökohti juurde tekkida.

Millised teemad tulevad esmaspäeval ümarlaual jutuks? Miks just need?

Eelkõige on kõne alla omavalitsuse funktsioonid: ülesannete jaotus riigi ja omavalitsuste vahel ning omavalitsusliitude roll ja nende potensiaal.

Oluline on, et tekiks diskussioon. Siis on mingi võimalus, et jää hakkab liikuma ja muudatused toimuma.

Palju nurinat on tekitanud omavalitsuste kahandatud tulubaas ja üle jõu käivad kohustused. Kas lähiajal on oodata mingeid konkreetseid samme olukorra parandamiseks, näiteks teeseaduse muutmist?

Kõige olulisem muutus on majanduskasv ja koos sellega lisanduvad töökohad. Majanduskasvu ainuke häda on, et selle mõju jõuab kõigepealt ettevõtetesse, siis riiki ja alles seejärel omavalitsustesse. Seega tuntav mõju jõuab pärale ajanihkega, samuti nagu majanduslanguse mõju jõudis omavalitsustesse mõningase hilinemisega.

Omavalitsuste tulubaasi taastamise osas on jõutud koalitsioonis kokkuleppele. Muudatused on plaanis ka kodualuse maa maamaksust vabastamise ja hariduse osas — pean sellega silmas riigigümnaasiumide loomist.

Kui palju omavalitsusi oleks Viljandimaal optimaalne?

Tähtis ei ole omavalitsuste arv, vaid see, mis funktsioonid neil on, ja nende suutlikkus oma ülesandeid täita.

Praegune omavalitsuste süsteem ja riigiasutuste ülesehitus sündis 20 aastat tagasi ning selle ajaga on inimesed tunduvalt mobiilsemaks muutunud. Toona ei olnud levinud mobiiltelefonide, arvuti ja interneti kasutamine. Praegu on auto maal elava pere normaalse elustandardi osa. Sageli vajatakse peres isegi kahte autot. Kiiruse ja vahemaade tõlgendamine on tunduvalt muutunud. Seevastu omavalitsuste arvu kohta seda öelda ei saa.

Praegu käib omavalitsuste vahel kõige suurem võitlus inimressursi pärast. Häid spetsialiste on vähe ja kõigil omavalitsustel ei ole võimalik spetsialiste palgata. Selge on see, et muudatusi on vaja. Kodanikule on muidugi tähtis teada, mis muutub pärast ühinemist paremaks.

Milline Viljandimaa piirkond on kõige problemaatilisem? Kas võib juhtuda, et mõni ääremaa vald libiseb liitumiste käigus teise maakonda? Kas näete praegu mõnd sellist piirkonda, mis sisuliselt ja ajalooliselt haakub pigem teise maakonnaga?

Ma ei pea kuigi tõenäoliseks, et ükski Viljandimaa omavalitsus liiguks teise maakonda. On tähtis, et Viljandi muutuks veelgi tugevamaks tõmbekeskuseks ja meelitaks Helme, Tõrva ja Võhma ümbrust vaatama rohkem Viljandi poole. Kohati tundub, et Viljandi inimesed kardavad Mulgimaa teemat. Tallinlastele aga seostub sõna Mulgimaa kogu Viljandimaaga.

Samuti on Valgas tunda natuke kartust ja kadedust, kui Helme ja Tõrva piirkond, kes reklaamib ennast Mulgimaana, soovib liituda Viljandimaaga.

Tõesti, mulkidel on mingi võlusõna, mis paneb inimestel silma särama. Uhkus oma päritolu üle, traditsioonide tundmine — need toovad nimesi piirkonda tagasi ja turiste vaatama, mille üle siin uhked ollakse.