Mitme riigikorra esindushoone on tundnud nii hiilgust kui viletsust

Tipparhitekt Karl Burmani projekti järgi kerkinud pangahoone oma täies ilus mõned aastad pärast valmimist. Ehitamist alustati aastal 1926, valmis saadi juba aastal 1927. Lisaks pangakontorile olid seal telegraaf, telefonikeskjaam ja postkontor. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

​Viljandis Vabaduse platsi ääres seisev peaaegu 100-aastane massiivne hoone on näinud eri ajastuid ja mitut masti inimesi. See maja oli juba rajamise ajal riikluse sümbol ning selle rolliga sai ta kenasti hakkama ka oma hilisematel aastatel, hoolimata sellest, mis riiki ta parasjagu esindama pidi.

Korra on see hoone maha põletatud ning seejärel seisis ta ligi 20 aastat varemeis, enne kui taas üles ehitati.

Tema seinte vahel on õhutatud progressi ja loetud raha. Tema imposantsetes koridorides on liikunud kommunistliku partei funktsionäärid ja ajanud oma asju taastatud Eesti Vabariigi maavanemad. Tema seinad on näinud hiilgust ja viletsust, luksust ja leeke. Tema kabinettides on maalitud loosungeid, tehtud lennukaid plaane, mõlgutatud suurejoonelisi mõtteid, tõmmatud tuhandete kaupa paberosse ja sigarette ning tukutud rammestavas kabinetivaikuses kärbeste hüpnootilise sumina saatel.