Meeste ja naiste korvpallis, males, kabes ja lauatennises võib iga omavalitsus välja panna kuni kaks võistkonda. See on loomulik, sest uued omavalitsused on suured. Kui esimene kord tervet rehkendust ei jõua, siis ühe võistkonna igal alal suudavad kõik tahtmise korral välja panna. Viis lauatennisemängijat, maletajat-kabetajat ja meeskonna jagu korvpallureid on igas Viljandmaa vallas, linnast rääkimata. Vahest ainult naiskorvpallureid napib.
Korvpalli ja lauatennise eelvõistlustele registreerimisega on kiire: tähtaeg on 7. jaanuar (üldregistreerimine 22. veebruar).
Mulle on sümpaatsed endise Suure-Jaani valla sportimise süsteem ning varasem osalemine Eesti valdade tali- ja suvemängudel. Koondised on selgunud vallasisestel võistlustel. Tunda on võistkonnavaimu. Just Jõu linnade ja valdade mängud ning nelja aasta järel peetavad Eestimaa tali- ja suvemängud peaksid olema iga maakonna rahvaspordi aastasündmused.
Mul oli Raplamaa ajalehe sporditoimetajana õnn ja rõõm suhelda 2009. aastal Kohilas peetud Eesti valdade suvemängude eel sealsete vallavanemate ja spordijuhtidega. Selle tulemusena osales mängudel kümnest Raplamaa vallast üheksa. Ei enne ega pärast ole Raplamaa vallad sellist aktiivsust näidanud. Väikese Juuru valla köievedajad olid siis ja ka hiljem ületamatud.
KOLMEL SPORDIALAL – murdmaasuusatamises, mäesuusatamises ja ujumises – on võimalik paralleelarvestuses korraldada maakonna meistrivõistlused. On ju nendel aladel võistkonna suurus piiramata.
15. veebruaril otsustavad korraldajad, kas murdmaasuusatamiseks jätkub Holstre-Pollis lund või viiakse võistlused üle Jõulumäele. Mäesuusatamine on Väike-Munamäel. Niisiis on lumest hoolimata võimalus kõigil viljandimaalastel tubli võistlus teha. Siis paistab ka, kui tugev on Viljandimaa meister üle-eestilises konkurentsis. Ujumine paljude distantside ja vanuseklassidega on Karksi-Nuia ujulas.