Iga inimene väärib turvalist kodu

Andres Anvelt Foto: Konstantin Sednev

KAKS AASTAT tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79-aastane naine, sest kui ta pliidi alla tuld tegi, süttisid tema rõivad. Ta hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid et ta vajas kõndimiseks tugiraami, läks see väga raskelt. Taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.

Kolm päeva enne 2017. aasta lõppu loendati aasta jooksul tules hukkunuid 38. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 oma kodus. Kokku põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul sai põleng alguse küttekoldest.

Eestimaalaste kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka puuduv suitsuandur. Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist.

Kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et oma küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima. Seetõttu otsustasimegi sügisel valitsuses eraldada pretsedenditult 1,5 miljonit eurot, et kahel järgmisel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. Viimasel paaril kuul on usinalt tööd tehtud ning nüüd võib rääkida lähemalt, kes ja kuidas oma kodu selle toetuse abil turvalisemaks saavad.

KUIDAS SIIS asi käib?

Päästeamet on aastate vältel käinud kümnetes tuhandetes kodudes ja märkinud enda jaoks üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade kohalikest inimestest, nende eluolust ja nendega juhtunust. Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi neile, kelle olukord vajab kõige kiiremat sekkumist. Elanikud ise ei pea sealjuures kellegi poole pöörduma, abi tuleb ise nende juurde.

Esmajärjekorras puudutab see lasterikkaid peresid ja üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks väljaminekuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendamine või korstna ehitamine ja parandamine kahtlemata on. Tegu võib olla ka väiksema mahuga, kuid tuleohutuse seisukohalt väga olulise tööga, näiteks korstna puhastamise, tulekustutite soetamise ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldamisega – toetus laieneb kõigile neile töödele.

Ahiküttega kodus võib elu päästa vingugaasiandur. Nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani muuta tule­ohutusseadust. Selle üks eesmärke on muuta vinguandur kohustuslikuks neis kodudes, kus soojust annab elav tuli.

Samuti pole vahet, kas pere elab eramus või kortermajas – muresid, mida saab toetuse abil lahendada, leidub mõlemas.

JUBA ON VÄLJA arvutatud, kui palju linnad ja vallad raha saavad. Igale omavalitsusele on tagatud miinimumsumma vähemalt ühe kodu korrastamiseks. Lisaks võeti arvesse elanike arvu, sissetulekute keskmist taset ja sedagi, kui palju tuleõnnetusi on seal eluhoonetega viimase kolme aasta vältel juhtunud.

Viljandi saab 18 767 eurot ning Viljandimaa kolm valda kokku üle 50 000 euro. Selle eest saab maakonnas kokku 19 kodu tuleohutumaks muuta. Ja see on vaid riigi toetus. Loodan väga, et omavalitsused panevad sellele summale teist sama palju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tunduvalt parandada. Nõnda kasvab tuleohutute kodude arv üle Eesti mitmesaja võrra.

Turvalisus ei ole luksuskaup.