Kehaga kõnelemise graatsiline kunst

Leanika Mändma arvates on tants maagiline tegevus, mis hoiab nii keha kui hinge noorena. Foto: Kerli Kore

Tantsu erialal Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud Leanika Mändma senine elu on möödunud suuresti muusika rütmis samme sättides. Temaga juttu ajades saab ruttu selgeks, et sedasi jääb veel väga pikaks ajaks. Ta kavatseb oma kirele truuks jääda, isegi kui ta peaks loteriiga mitu miljonit võitma.

Elu esimesed üheksa aastat möödusid Leanika Mändmal Järvamaal Koigi külas ja üle keskmise kultuurselt.

«Lasteaias ma ei käinud, sest ema ja vanaema ajasid külas kultuurielu kümnete huviringide ja kes teab mis tegevustega. Sain päevad läbi kõigis nendes kaasa lüüa,» meenutab ta. «Vanaema on Koigi kultuuriseltsi asjapulk olnud juba aastakümneid. Ema tegutses temaga koos pikka aega, vedades kultuurimaastikul tantsupoolt ja igasuguseid liikumisega seotud ringe. Aga mitte ainult. Ta tegi ka väikelaste arenduskoolitust, mille alla käisid laulmine ja tantsimine ja isegi pisut keelekooli. Lapsena olin ma nende mõlema sabarakk. Sain ühe päeva jooksul uusi teadmisi näitlemise, laulu ja tantsu, aga ka keelte vallas. Ja ringikaaslasi oli mul alates lasteaialastest pensionärideni välja.»