Oh kuusepuu, oh kuusepuu

Toomas Kukk Foto: Kristjan Teedema

Iga aasta lõpul tarivad tuhanded Eesti pered oma elamisse noore kuuse. Kes haarab selle kaasa lähima ostukeskuse juurest, kes marsib, kirves seljas, ise metsa. Toas saab oma varase lõpu leidnud okaspuust karraga kaetud iluasi.

Mida me aga sellest väärikast puuliigist üldse teame? Lugejatele jagas teadmiseteri botaanik Toomas Kukk.

Toomas Kukk, olen kusagilt kuulnud, et kõige rohkem kasvab Eestis mände. Kui suur osa on meie metsades kuusel?

Jämedates joontes viiendik Eesti metsamaast on kaetud kuusikutega. Võrdluseks: umbes kolmandik on männikute ja teine kolmandik kaasikute päralt.

Kuusk kasvab kõige paremini parasniiskel viljakal mullal, seetõttu ongi suurem osa meie kuusikutest väga hea või hea boniteediga. Muide, kuusk on Eestis ilmselt kõige paremini uuritud metsapuu.

Milliseid kasvutingimusi see okaspuu veel vajab? 

Harilik kuusk eelistab parasniisket ja valgustatud kasvukohta, kuid ta võib hakkama saada ka näiteks loopealsel või madalsoos, kus ta võib väiksekasvulise puuna aastakümneid vastu pidada. Temperatuuri suhtes pole kuusk samuti nõudlik. Näiteks jätkub okastes fotosüntees ka miinus seitsme kraadi juures. Kuusk eelistab jahedaid alasid, kasvades eelkõige põhjapoolkera parasvöötmes ja mujal mägedes. 

Varju talub kuusk küllalt hästi ja võib aastakümneid püsida poolemeetrise vihmavarjukujulise puukesena. Suur osa neist väikestest kuuskedest ei jõua kunagi viljakandvasse ikka ja sureb järglasi saamata. Taimeökoloogid on seda nähtust nimetanud Oskari fenomeniks Günther Grassi romaani «Plekktrumm» peategelase järgi. Samas võimaldab selline kohastumus valgusolude paranedes noortel puudel üsna kiiresti kasvama hakata. See annab varjukuuskedele eelise alles seemnest kasvu alustavate taimede ees.

Kes on metsas kuuse naabrid?

Kuuse võra on väga tihe ja kuusikutes jõuab seetõttu maapinnale päris vähe valgust. Sellistes tingimustes saavad kasvada eeskätt samblad, mõningad sõnajalgtaimed, õistaimedest näiteks leseleht ja jänesekapsas.

Kuused hakkavad looduses kasvama enamasti noortes kaasikutes ja haavikutes, moodustades peagi puistus teise rinde. Seda koosluse arengut, suktsessiooni, saab jälgida näiteks raiesmikel. Kui inimene raiesmikku ei metsasta, hakkavad kõigepealt sirguma kiirekasvulised lehtpuud, enamasti kased ja haavad, ning aastakümnete pärast lisanduvad nende all algul varjus kasvanud kuused. 

Kui kiire kasvaja kuusk on ja kui pikk on tema eluiga?

Heades tingimustes kasvab kuusk kiiresti. Näiteks jõulukuuseistandustes arvestatakse, et müügikõlbliku puu saab kaheksa kuni kümne aastaga.

Soodsates tingimustes võib harilik kuusk elada 300–500 aastat vanaks, kuid üldiselt tuleb juba 200-aastast kuuske raugaks pidada. Kuuse ladvakasv jätkub kõrge vanuseni, seetõttu on meie kõrgemate puude hulgas mitu kuuske.

No aga räägime tippudest. Kus meie kõige kõrgemad kuused kasvavad?

Eesti kõrgeim, 48,6-meetrine kuusk kasvab Põlvamaal Ootsipalus. Sealsamas kasvab ka maailma kõrgeim harilik mänd, mille kõrgus on vähemalt 46,6 meetrit. 48-meetrisi kuuski on kasvanud ka Järvseljal. Metsateadlase August Karu väitel on Kilingi-Nõmmel 1948. aastal langetatud kuusk, mille kõrgus oli 52 meetrit. Jämedamad kuused on aga 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna rohkem kui neljameetrise ümbermõõduga.

Meie kõrgemad kuused on jõudnud ka maailma jämedate puude andmebaasi monumentaltrees.com.

Võimas! Kuulge, võhikule on kuusk lihtsalt kuusk, aga kindlasti on sel liike rohkem kui üks.

Eestis kasvab looduslikult vaid harilik kuusk ning kui me kõneleme või kirjutame kuusest, siis liigina mõtlemegi ikka seda. Maailmas on kuuse perekonnas teada 34 liiki, millest paljudel on hulk aianduslikke sorte. Eestisse on aegade jooksul sisse toodud vähemalt 17 liiki kuuski, kusjuures rohkem kui 130 aastat tagasi oli neid Eesti ühe põhjalikuma dendroloogilise ülevaate koostaja Johannes Klinge andmeil vähemalt seitse: Ajaani, Kanada, Engelmanni, punane, must, idakuusk ja Sitka kuusk. Neid on sisse toodud metsakasvatuslikel eesmärkidel, lootuses mõnestki liigist kiiremat kasvu ja paremate puiduomadustega liike, kuid harilik kuusk on jäänud oma näitajatelt Eesti tingimustes ületamatuks.

Muide, miks kuusk ikkagi sügisel okkaid maha ei viska?

Võrreldes igihaljast kuuske meie suvehaljaste puudega, on tema eelis see, et igihaljana saab ta päikeseenergiat kasutada pikema perioodi vältel kui heitlehised puud. Kuusk toodab orgaanilist ainet kuni külmade tulekuni. Ka varakevadel, kui suvehaljad puud alles kasvatavad lehti, töötab kuuse talvitunud okkakasukas juba hoogsalt. Igihaljuse sellest omadusest tuleneb kuuse levik põhjas. Kuusk on võimeline kasvama veel aladel, kus vegetatsiooniperioodi pikkus on vaid kaks kuni kaks ja pool kuud.

Piinlik tunnistada, aga lapsena sai esimeste salasuitsetamiste järel kuusekasve näritud. Olid teised sellised hapukad ja pidid tubakalõhna ära võtma. Mida ma endale noorukina õigupoolest suhu toppisin?

Need on noored kasvud – alguses pisikesed pungad, millest suveks saavad 10–15 sentimeetri pikkused oksad. Noortes kuusekasvudes on ohtralt askorbiinhapet ja eeterlikke õlisid, seetõttu kasutatakse neid ka ravimtaimena. Nendest tehtud vesitõmmis aitab ülemiste hingamisteede põletike korral ja toimib ka C-vitamiini allikana. Hilisemas arengus lisandub okastele puitunud rakke ja okka epiderm pakseneb, mistõttu vanemad okkad pole enam sel moel söödavad.

Kui jutt juba söömise peale läks, siis millised loomad ja linnud kuuske toidulauana kasutavad?

Imetajatest söövad kuuske orav ja põder. Lisaks käbidele närivad oravad ladvast koort ja seda kohati nii rohkesti, et põhjustavad arvestatavaid metsakahjustusi. Kuuse pungi närides lõikavad oravad läbi võrsed, need kukuvad puu alla ja nende rohkuse korral väidavad metsamehed, et järgmisel kevadel on oodata kuuse rikkalikku õitsemist.

Põder rebib kuusetüvedelt pikki kolmnurkseid kooretükke. Kuigi puu hakkab seepeale kohe kaitsvat vaiku eritama, võivad kahjustuskohast puitu tungida seenhaigused. Nende tegevuse tagajärjel tekkinud tüvemädanik nõrgestab tüve ning see murdub nelja-viie aasta pärast esimese tugevamat sorti tuule käes. Eestis pole kuuskedelt vaiku kuigi suures ulatuses kogutud, erinevalt näiteks mändidest. Idee poolest saaks seda kasutada näiteks lakkide tootmisel, ent nüüdisajal eelistatakse sünteetilist toorainet, mille tootmine on lihtsam ja omadused muutumatud.

Milline on kuuse kütteväärtus või väärtus kas või näiteks mööbli tegemisel?

Kuusepuit on mehaanilistelt omadustelt peaaegu võrdne männipuiduga, kuid jääb sellest maha mädanemiskindluses. Puit on peaaegu kõikidel kuuskedel kergesti töödeldav, kui see just liiga okslik pole. Seda on kerge värvida, lakkida, liimida ja naelutada. Kuuske kasutatakse ehituste puitkonstruktsioonides, laevatööstuses, taara- ja mööblitööstuses, kõlapuiduna klaverite valmistamisel ... Eriti laialdaselt aga tselluloositööstuses.

Lõpetuseks, mida teie botaanikuna arvate jõulukuuskede tuppa toomise traditsioonist ja kas teete seda ka ise?

See on väga tore tava, mis muu hulgas aitab linnainimestele meenutada looduse olemasolu. Noori kuuski kasvab palju liinialustel või ka näiteks metsastuvatel niitudel, kust neid võib jõulupuuks tuua süümepiinadeta – neist suuri puid nagunii ei kasvaks. Eks jõulupuuistandus ole ka arenev põllumajandusharu, andes tööd ja leiba hulgale inimestele. Ei usu, et plastkuusk oleks kuidagi loodust säästvam või alalhoidlikum.

Ise ma aga kuuske tuppa ei too, sest ma ei viitsi okkaid koristada.