Ma armastan teid kõiki. Tingimusteta. Ja nii, et helge ja valus on

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.freepik.com

Eestlased pole sugugi mitte alati saanud jõule tähistada vabalt ja avalikult. Sellegipoolest on aasta lõpp ikka olnud aeg, mis kõik halva korraks tagaplaanile tõukab ning ilusatele mõtetele ja helgetele tunnetele ruumi teeb. 

Kõigil meil on oma varasematest detsembrikuudest hinge nopitud mälestusi, mida läbi halli argipäeva endaga kanda ning millest elu keerukamatel momentidel jõudu ja tuge ammutada.

Tegelikult polegi ehk niivõrd oluline, kas mõtleme sellel pühal ajal Jeesuslapse tegemistele või ootame kannatamatult järjekordset «Tujurikkuja» saadet. Tähtis on, et suure sooja mütsina kõiki enda alla mattev headus puudutab kõigi südameid ja teeb meist ehk terake paremad inimesed. Väga oluline on selliseid hetki meelde jätta ja mäletada. See näitab, et me ka päriselt hoolime. Ja kuni me hoolime, on meil veel lootust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles