Ametlik surnu. Maavalitsuse viimased päevad

«Mulle tuli just kiri, kus küsiti Viljandi maavalitsuse sisendit Eesti regionaalarengu strateegia 2017. aasta seirearuande koostamiseks,» teatab maavalitsuse arenguosakonna juhataja Kaupo Kase rõõmsalt ja vangutab pead. «Kuidagi absurdne olukord. Andsin sisendi siiski ära ja lisasin, et tegelikult on maavalitsus ametlikult surnuks kuulutatud.»

Teisipäeva ennelõunal põlevad tuled kõigis Viljandi maavalitsuse uhke ja põneva ajalooga maja akendes Vabaduse platsi ääres. Peaukse ees pühib autojuht Jaan Keerig, sinine nokkmüts peas ja valged kindad käes, maavanema ametiauto esiklaasilt vilunult lumeräitsakaid. Keerig oli majas ametis juba siis, kui seal polnud veel maavalitsust. Ta on sõidutanud taasiseseisvunud Eesti kõiki Viljandi maavanemaid.

Maavalitsuse kadumisse suhtub ta filosoofilise rahuga. Sellest on nii palju räägitud, viimaks on käes. Mis ikka. Uut tööd ei plaani ta enam otsima hakata ning kui autovõtmed on aasta lõpus üle antud, lubab alati heatujuline Keerig edaspidi puhkamisele pühenduda.