Naabri tuleohutu kodu annab sulle kindluse

Riivo Mölter Foto: Päästeamet

IGAL AASTAL puhkeb hulk tulekahjusid, mille puhul ühe majaelaniku tuleohutusnõuete eiramine ja hoolimatus on seadnud ohtu naabrite elud. 

Kui tulekahju avastatakse liiga hilja ja see levib ühest korterist välja, hävib kõigi vara. Seega: kui ühes korteris pole suitsuandurit, on ohus kõik majaelanikud.

Päästeameti novembris alanud tuleohutuskampaaniaga kutsume korteriühistute esimehi, juhatuse liikmeid ja teisi aktiivseid majaelanikke veenduma, et kõigis maja korterites oleksid töökorras suitsuandurid. Kõigi turvalisuse huvides on aidata nõrgemaid ühistuliikmeid suitsuanduri soetamisel, paigaldamisel või selle patarei vahetamisel.

Suitsuandur on lihtsaim viis suurendada oma korteris ja majas tuleohutust. Neid on saada eri suuruses ja väljanägemisega, ent eesmärk on kõigil üks: anda tulekahjust varakult häiret, et inimestel oleks võimalik oma elu päästa ja põlengule saaks kiiresti piiri peale.

Korteris tuleb andur paigaldada kruvidega magamistoa või ruume ühendava koridori lakke. Kindlasti tuleks andurid paigaldada ka maja ühiskasutatavatesse koridoridesse.

SEL AASTAL on Tartus ühe inimese ja Võrumaal kolm inimest tapnud siibri enneaegse sulgemise või katkise kütteseadme tõttu tuppa imbunud ülimürgine ning samas nähtamatu ja lõhnatu vingugaas. Vingu tuppa sattumise ärahoidmiseks ei tohi kütmise järel siibrit liiga vara kinni panna. Pärast kütmist on kasulik ruume igaks juhuks tuulutada.

Tapvast vingugaasist hoiatab üksnes vinguandur, mille paigaldamist peaksid kütteseadmetega maja elanikud põhjalikult kaaluma. Vingumürgistuse tunneb ära peavalu, õhupuudustunde ja südametöö häirete järgi.

Kui tulekahju avastatakse, peavad inimesed saama ka võimalikult ruttu ja ohutult majast väljuda. Selleks tuleb väljapääsuteed vabad hoida. Sinna ei tohi kuhjata mööblit, ehitusmaterjali, jalgrattaid, lapsevankreid ega muid takistusi. Majasisestel vabadel liikumisteedel ja trepikodades saavad samas ka päästemeeskonnad kiiresti tegutseda.

ÜHE VÕI MITME küttekoldega kortermajas tuleb hea seista iga-aastase õigeaegse korstnapühkimise eest. Tuleohutuse seaduse järgi tuleb kortermajja tingimata tellida väljaõppinud kutseline korstnapühkija.

Hoidke meeles, et ainult korstnalõõride puhastamine on poolik lahendus, mis maja kütteseadmete tuleohutust ei taga. Täieliku ohutuse tagamiseks peavad lõõrid puhtaks saama ka kõigis korstnaga ühenduses olevates kütteseadmetes, mis asuvad eri korterites. Seepärast on kortermaja küttesüsteemi hooldamiseks parim ja tihti rahaliselt soodsaim tellida korstnapühkija ühiselt. Nii saab süsteem tervenisti puhtaks.

Tööd teinud korstnapühkijalt saavad majaelanikud kasulikku tagasisidet maja kütteseadmete seisukorra kohta. Seejärel võib olla kindel, et majas ei leidu tahmaseid, pigitunud ja katkisi küttekoldeid ega korstnaid. Tehtud töö kohta väljastab korstnapühkija tõendi.

Täpsemat infot päästeameti kampaania, kodu tuleohutuse ning korteriühistu registreerimise kohta saab aadressilt www.kodutuleohutuks.ee.